Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Turba kaevandamin hävitab rabaökosüsteemid, peale selle, et sood kuivendatakse ja taimestikust paljaks kooritakse eemaldatakse nende põhielement, turvas. Isegi kui turbalõikamine lakkab, ei ole turbakarjäärialasid võimalik enam nende looduslikku seisundisse tagasi viia (1.). Kasutatud kirjandus 1. Hallanaro, Eeva-Liisa, Pylvänäinen, Marja ja Randla Tiit (2002) Põhja-Euroopa loodus- bioloogiline mi9tmekesisus muutuvas keskonnas. Nord 2001.15, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kopenhagen, 224-233 lk. 2. Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu
maareformid, küüditamised, linnastumine ja põllumajanduse kontsentratsioon nõukogude perioodil (Mander jt, 1994). Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud, kuna traditsioonilistest maakasutusviisidest karjatamisest ja niitmisest on intensiivsemate põllumajandusmeetodite kasuks loobutud. Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid (Hallanaro jt, 2002). Kunagistest laialt levinud pool-looduslikest kooslustest on Euroopas järele jäänud vaid üksikud fragmendid (van Dijk, 1991). 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis Esimest korda rakendati looduskaitse meetmeid praeguse Soomaa rahvuspargi territooriumil 1959. aastal, mil ENSV Ministrite Nõukogu määruse nr. 119 (lisa 1) alusel loodi riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" (lisa 2) ja määrati kindlaks selle piirid. Ühtlasi
Selle tulemusel on paljud lõhepopulatsioonid kadunud või jäänud vähearvukaks ja geneetiliselt vaesemaks, st erinevus isendite vahel on väike. Väikese geneetilise mitmekesisuse tõttu on kalad haigemad ja nõrgemad. (Läänemere lõhe on ohustatud liik ja tema arvukus püsib vaid tänu taastamisprogrammidele, mille käigus kalamarjast tehistingimustes kasvatatud maime jõgedesse lastakse.) Kasutatud allikas: Põhja-Euroopa loodus, Eeva-Liisa Hallanaro, Marja Pylvänäinen, Tiit Randla; Põhjamaade Ministrite Nõukogu, 2002. * Mis on antud juhul ökosüsteemide vaesumise põhjustaja? * Miks on lõhede tervislik seisund halvenenud? * Arutlege, mida saaks teha lõhede olukorra parandamiseks. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Miks on liigirikkus ühiskonnale kasulik? 2. Arutlege, miks on suuremate ökosüsteemide elustik tavaliselt liigirikkam kui väikeste oma. 3
annaabi.ee 
