IV-V. Sügiseti võib õitseda teiskordselt. Viljad: lamekerajad kuprad, 4.....5 mm laiad, sisaldavad palju pruune väikseid seemneid, IX-X. Kasvab vaid rabades ja siirdesoodes, tavaliselt rabamännikutes. Paljuneb pea eranditult vegetatiivselt. On nõrgalt mürgine. Meeldib kasvada mändide või suuremate põõsaste varjus kuid tunneb end hästi ka täisvalguses. On üks kevadisi varajasi õitsejaid. Haljastuslikku tähtsust ei oma, kuigi turbaaedades saab kasutada edukalt. Perekond kanarbik (Calluna Salisb.) [kallúna] Kreeka k. tähendab kalunein pühkima (luuaga), puhastama, viidates ilmselt sellel, et kanarbikku kasutati omal ajal luudade tegemiseks. Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära.
Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- väga dekoratiivne 7 Puu võra- munaja kujuga Lehed- elleptilised või äraspidimunajad, tömbid või terava tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised ja pehmekarvased Õied- valged, paiknevad üksikult või sarkjate kimpudena, Viljad- luuvili, punakas, kollakas, violetne JUUDAPUU (LEHIK) Cercis Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Meil haljastuslikku väärtust ei oma Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed, teravaservaga, neerjad Õied- dekoratiivsed, Viljad- lame, piklik kaun KULDVIHM Laburnum Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- päiksepaistelistel Haljastusväärtus- dekoratiivne Puu võra- Lehed- kolmetised liitlehed Õied- pikkades rippuvates või püstistes kobarates, kollased Viljad- kuni 10 cm pikad kaunad. Mürgised LUUDPÕÕSAS Cytisus Mullastik- ei talu lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarju
Lisaks Eestile kasvab Euroopa ja Aasia põhjaosas, niiskematel järvede ja jõgede kallastel, heinamaadel jne. · Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5-12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. · Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust eriti ei oma, puid hindavad vaid mesilased (ja mesinikud) hilise õitsemise tõttu. Samal põhjusel ka hübridiseerub teiste pajuliikidega vähemal määral. Salix fragilis (raberemmelgas) - Euroopa, Lääne- ja Kesk-Aasia. Eesti asub areaali põhjapiiri. Meil levinud kohati. Kasvab niisketel lubjavaestel, kuid toitaineterikastel, ajuti üleujutatud (Lõuna-Eesti) jõgede ja järvede kaldavallidel, kus kasvab tugevasti hargneva ümaravõralise puuna. Kõrgus 15 -20 m.
hiljem paljad.. Lehed kuni 12 cm pikad, ovaalsüstjad kuni süstjad, nõrgalt läikivad, kuni 4 cm laiad, teritunud tipuga, servast näärmeliste hambakestega, pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad. Leheroots kuni 1 cm pikk, näärmetega. Abilehed suured, südajad kuni neerjad, saagja servaga, püsivad kaua. Õitseb mais juunis vahetult pärast lehtimist, nii isas- kui emasurvad 3-6 cm pikad. Vesipaju annab paljude pajuliikidega hübriide, haljastuslikku tähtsust ei oma. Mustikpaju (Salix myrtilloides L.) [mürtillóides] Kasvab 0,3 kuni 0,5 m kõrguse roomava tüvega kääbuspõõsana enamasti väikesearvulisena Kesk- ja Ida-Eesti siirdesoodes ja rabaservades, olles meil oma areaali läänepiiril. Puudub meie läänesaartel. Üldlevikult esineb kogu Euraasias. Võrsed peened, kollakaspruunid kuni punakaspruunid, tipuosas karvadega, vanemad paljad, läikivad, koorelõvedega. Pungas 2-3 mm
annaabi.ee 
