Järeldused Käesoleva töö võrkplaneerimise tagajärjel on võimalik teha mitmesuguseid järeldusi. Võrkgraafiku analüüs võimaldab selgitada aja, mille jooksul on reaalselt võimalik kõik tööd ära teha ning seega jõuda lõppeesmärgini. Samuti saab selgitada ka võimalikud ajareservid iga üksiktöö kohta. Antud juhul, pargi haljastusel tuleb arvestada, et minimaalne aeg, mis selle töö täielikuks valmimiseks (kriitiline tee) kulub, on 44 päeva. Võrkgraafik näitab ka, mis töid on võimalik samaaegselt ellu viia ja millised on järgmiste tööde eelduseks. Näiteks on pargi haljastusel võimalik haljastusprojekti oodates(1;2) juba töötajaid palgata (1;3) ning erinevaid töid nagu: pargi valgustamine, puude trimmimine ja taimede istutamine samaaegselt teha, sest
voolujooneliseks. Veel on parandatud tiivikulabade aerodünaamilisi omadusi. Ühelt poolt see suurendab tootlikkust, teiselt poolt vähendab müra teket. Kogu tuuliku mehhaaniline osa on projekteeritud nii, et müra ja vibratatsioon sumbuksid tekkekohas. Kõik need tehnoloogilised täiustused on aidanud müra tunduvalt vähendada. Väga edukalt aitab tuulikute müra veel kahandada ka maja ning õue ümber paiknev põlispuudest kõrghaljastus, eriti okaspuumets. Haljastusel on tuuleparkides üldse tähtis roll. Õige haljastus aitab leevendada päiksepaistelistel päevadel pöörleva tiiviku põhjustatud varjude vilkumist. See vilkumine võib osutuda häirivaks hommikul ja õhtul, kui päikesekiired langevad madala nurga all. Veel langevad päikesekiired madalalt talvel ja varjud ulatuvad kaugele, kuid sel ajal on Eestis päikesepaistet vähe. Nii kardavadki inimesed, et tiiviku pöörlemisest tekkiva varju vilkumine
tagada selle esialgne heakord. Eeldatavad ehitusjäätmed ja nende käsitlemine: Ehitusjäätme nimetus Kogus Käsitlemine 1 Väljakaevatav pinnas ~1080 m3 50% veetakse prügilasse 35% kasutatakse tagasitäitel 15% kasutatakse haljastusel 2 Üldehitusjäätmed ~50,0 m3 Veetakse prügilasse 3 Viimistlusjäätmed (värvi-, ~1,0 m3 Koguda muudest ehitusjäätmetest eraldi, laki-, liimi-, lahustijäägid) veetakse ohtlike jäätmete kogumispunktile 26 Ehitusjäätmeid tuleb käsitleda vastavalt Märjamaa Vallavolikogu 19.04.2011.a
Õitseb mais koos lehtimisega, nii isas- kui emasurvad 2-5 cm pikad, algul kollakad, hiljem pruunid. Seemned valmivad juunis. Rabedat r. kasutatakse tihti haljastuses, istutatuna haljasaladele, teede äärde, jõgede ja tiikide kallastele jne. Hea meetaim, Paljundatakse pistokstega. Tähtsaim sort 'Bullata' - kerakujuline tiheda võraga kuni 10 m võraläbimõõduga puu. Väga dekoratiivne, kasvab Hellenurmes, Luual, Kuremaal jm., palju kasutatakse teede servade, veekogude kallaste jm. kohtade haljastusel Skandinaavias. 65. Pajud: Vesipaju (Salix triandra L.) Tõusvate okstega 4-5 m kõrgune põõsas kasvab meil üle kogu Eesti veekogude kallastel, üleujutuspiirkondades. Levinud kogu Euroopas ja Aasias, kasvades nii märgadel kasvukohtadel kui ka mägedes. Noored võrsed nõtked, kollakasrohelised, pruunid või punased, noorelt veidi karvased, hiljem paljad. Pungad piklikmunajad, võrsele hoiduvad ja sellega sama värvi. Lehed kuni 12 cm pikad, ovaalsüstjad