Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi.
Käesolevas õppematerjalis esitatud liigid ja nende sordid on meie tingimustes ka talvekindlad. Männid on ühed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi. Põõsakujuline mägimänd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna põhiliik kasvab siiski liiga kõrgeks) sobivad lausistutusena suurte hoonemassiivide tasakaalustamiseks, aga ka foonitaimeks, grupi- ning üksikpõõsaks. Sageli on haljastajad hädas seemnest paljundatud, silma järgi väljasorteeritud ,,madalate" taimede majandamisega, kuna nende kasv ei ole ühtlane ning reeglina kasvavad taimed ikkagi liiga kõrgeks. Siin aitab iga-aastane pikkvõrsete kärpimine nende kasvuajal (juunis) umbes poole kuni 2/3 pikkvõrse pikkuse võrra. Sel viisil on võimalik juhtida ka põõsa okste kasvusuunda. Kärpimisega tuleb alustada kohe istutusjärgsel aastal. Linnatingimusi talub ka harilik mänd
metallisisaldus; savi, liiva ja turba osakaal pH, lõimis, põhitoiteelemendid, huumus steriilsus. b) multšide kohta: lagunemisaste või valmistamisaasta; pH, niiskus, fraktsioonilisus, huumuse sisaldus (kui on komposteeritud). Soovitusi on kvaliteedi ja valiku osas tootjatele esitanud siiski vaid vähesed tarbijad. Kasvupinnaste teralisele koostisele ei osata tähelepanu pöörata. Sageli tegutsevad haljastajad ka piiratud eelarve tingimustes, mistõttu kasutatakse küllalt palju juhuslikke materjale. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis ei ole kasvupinnaste müügiturg ega ka ostuturg kuigi hästi arenenud; mõnevõrra teadlikumad on tarbijad multšide osas. See tähendab, et nõuetekohaseid, kindlatele karakteristikutele vastavaid pinnaseid peavad haljasalade rajajad valmistama ise kas rajamiskohas või oma tootmisterritooriumil. Haljastajate nõudluse kvaliteedi tõus viib ka pakkumise
hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. 3 Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi.
annaabi.ee 
