maha võtta, kuid uuesti õitsevat põõsast näeme jälle umbes 2-3 aasta pärast (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Kuna nad on väga külmakindlad, ei vaja nad katmist. Taluvad hästi varju ja õitsevad ka varjus. Muldadest eelistab harilikku aiamulda, lubjakat või savikat mulda, ei sobi eriti märg ja väga kuiv muld. Võib istutada üksikult, rühmiti eriti mitte (A.Niine Haljastaja käsiraamat). 26.3 Paljundamine Paljundatakse haljaspistikuga, mis lõigatakse kahe lehepaariga. Need juurduvad hästi ja mõnikord õitsevad juba samal suvel. Õiepungad tuleks ära näpistada, kuna õitsemine nõrgendab noort taime (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). Sordi näited:’Aureus’ tal on kogu suve heledad rohekaskollased lehed, ’Limoinei’ mis on madal, kuni 1,5 meetrit kõrge, ’Virginal’ on umbes 2 meetrit ja tal on täidisõied, ’Snowbelle’ madal
See tagab õite parema viljastumise ning nii võib saada ühelt põõasalt kuni 20 kg vilju. Kuid kindlasti tuleb ka väetada pinnast põõsasste ümber. Seda kevadel ja juuni keskel (Calmia). Lodjapuu viljub septembris. Kuid nii sügisese kuika kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed alles teisel kevades, sest seeme vajab stratifitseerimist 2 kuud soojas ja siis kevadeni jahedas. Esimesel aastal on seemikute kasv väga aeglane (Sarapuu 1983). Lihtne on ka lodjapuud paljundada haljaspistikuga. Selleks lõigatakse kahe pungapariga oksatükk, ergutatakse kasvustimulaatoriga ja juurutatakse pistikulavas. Juurutamiseks piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht).
See tagab õite parema viljastumise ning nii võib saada ühelt põõasalt kuni 20 kg vilju. Kuid kindlasti tuleb ka väetada pinnast põõsasste ümber. Seda kevadel ja juuni keskel. Lodjapuu viljub septembris. Kuid nii sügisese kuika kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed alles teisel kevades, sest seeme vajab stratifitseerimist – 2 kuud soojas ja siis kevadeni jahedas. Esimesel aastal on seemikute kasv väga aeglane. Lihtne on ka lodjapuud paljundada haljaspistikuga. Selleks lõigatakse kahe pungapariga oksatükk, ergutatakse kasvustimulaatoriga ja juurutatakse pistikulavas. Juurutamiseks piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma.