· nukleofiili ja aluse vahe!? · Vesiniksidemed · Amiidid on voimelised andma omavahel ja teiste polaarsete vesiniksidemetega uhenditega palju erinevaid vesiniksidemeid · funktsionaalne rühm on spetsiifiline aatomite ruhm molekulis, mis maarab molekuli peamised keemilised omadused. Uhes molekulis voib esineda mitu funktsionaalruhma · karbonüülrühm sisaldub mitmetes funktsionaalsetes gruppides, maarates erinevaid aineklasse · Haliidid on aineklass, kus funktsionaalseteks ruhmadeks on halogeen ->(elektroneg) F, Cl, Br, J · halogeen on seotud susinikuga · primaarne, sekundaarne, tertsiaarne, geminaalne, vitsinaalne haliid · koige kergemini lahkub tertsiaarne haliid, siis sekundaarne ja primaarne · susinikul on osaliselt vaba orbitaal e elektrofiilne tsenter, halogeenil on isaliselt negatiivne laeng, nukleofiilne tsenter · alküülhaliidid annavad pohiliselt 2 tuupi reaktsioone:
stabiliseerunud +R resonantsi tõttu. Selles grupis ei ole tugeva I ja nürga +R efektiga halogeene. Orto-para liitumise suhe on 2:1. Orto-para suunajad desaktiveerijad Need on halogeenid, milledel on tugev I ja nõrk +R. Orto-para suhe on <2:1. näited 1. 2. 3. 4. 5. NUKLEOFIILNE ASENDUS AREENIS Nukleofiilne asendusreaktsioon ei ole areenidele iseloomulik. Ainult desaktiveeritud areenide haliidid asenduvad nukleofiilsetes tingimustes. Nukleofiiliks on hüdroksiidioon: Halobenseenid ilma elektronakseptoorsete asendajatena on harilikult inertsed nukleofiilide suhtes. Kõrgel tempereatuuril ja rõhul reaktsioon siiski toimub halogeeni elimineerimise ja bensüüli tekke kaudu: näited ALKÜÜNAREENIDE REAKTSIOONID Oksüdatsioon alküülahelas Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad (KMnO4, H2O2, CrO3 jt) on inertsed benseeni tuuma suhtes
hape asendatakse lõppliitega aat (-oaat). Eesliitena kasutatakse karboksülato- (eesliidet kasutatakse vaid juhul, kui antud funktsionaalrühm ei ole pearühm ehk pole kõige vanem rühm). Näiteks CH3COONa naatriumetanaat. 2. Karboksüülhappe derivaadid Karboksüülhappe funktsiooniderivaat ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: 2.1. Karboksüülhappe haliid Happe haliidid on karboksüülhapete derivaadid, kus hüdroksüülrühm on asendatud halogeeni aatomiga. Nimetustes on hape asendatud lõppliitega oüülhaliid või kui nimetuses on kasutusel karboksüülhape, siis on see asendatud karbonüülhaliidiga. pentanoüülkloriid 3-butenoüülkloriid (või but-3-enoüülkloriid) tsüklopentaankarbonüülkloriid 2.2. Happeanhüdriidid
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
annaabi.ee 
