1820. tolliliit! Kujunes ülesaksamaaline turg. Moodustati Saksa riikide konföderatsioon ja Frankfrundi parlament. Poola, Kreeka, Belgia võitlesid oma riigi eest. 1848. toimus revolutsioonilaine, “vaeseid ühendas kadedus, rikkaid hirm”. Pariisis kukutati LP ja tuli Teine Vabariik, mida valitses Napoleon III. Ungari konflikt, tulemuseks oli 1867 kaksikmonarhia: Austria-Ungari. Uuusaegse euroopa paikaloksumise protsess käis. 1853-1856 toimunud Krimmi sõda lõppes V haledusega. Vkong. lepete lõpp! Pärisorjus kaotati Vl! Saksamaa ühendati Preisimaa juhtimisel. Preislased alistasid Nap3e ja piirasid pariisi sisse, pahempoolne ülestõus (Pariisi Kommuun) Otto von Bismarck oli põhiliseks arhitektiks. Tööstuslik pööre, sellega koos urbaniseerumine, kommunismi areng- Karl Marx ja Friedrich Engels. 3.6 Ameerika Kodusõda ja Ühendriikide areng 19. sajandi teisel poolel. Tööstuslik põhi vs orjanduslik lõuna
Ta kuivanud huuled liikusid, aga ta ei saanud tüil ajal sõa suust väja. «Jah, ma vihkan sind!» susises ta viimaks kui vihane uss. «Ma tahan sind iga päv piinata, sind nätuks teha, sind pikkamisi rusuks ja puruks hõ oruda. Olgu peale, et ma püa ei ole, aga sinule tahan ma kuradiks olla, nagu sinu ema minu eluõnele kuradiks oli!» Põevau silmil, vahutades ja hambaid kiristades raputas abtiss veel korra piitsa Agnese poole, keda sarnane vihkamise palavik enam jäkuse ja haledusega kui hirmuga tätis, ja pö ordus siis jäsku ukse poole, jä aga niisama jäsku seisma ja hakkas kõgest kehast lõisema. Vahekojast kostis vali käa ja raskete sammude müin, mis kiiresti läenes. Läi mü uriaugu paistis hele tulekuma. Kongiuks kisti äki lahti ja läele ilmus Gabriel, põev tulelont käs. Üe pilguga mäkas ta, mis siin oli südinud. Äilises vihas sasis ta abtissi kõnast käivarrest kinni, kiskus ta vahekotta ja tõkas kongi ukse jalaga kinni
Noor üleni värisev tütarlaps rippus ta karedatel kätel valge linana, kuid Quasimodo hoidis teda nii ettevaatlikult, nagu oleks ta kartnud teda oma käte vahel purunevat või närtsivat. Arvatavasti tundis ta, et see orn, peen ja kallis asi pole tema käte jaoks loodud. Ta ei julgenud teda isegi hingeõhuga riivata. Siis aga pigistas ta teda äkki oma kaisus vastu oma nurgelist rinda nagu oma vara, oma aaret, nagu ema oma last. Ta kükloobisilm vaatas alla tema peale õrnuse, nukruse 341 ja haledusega ning tõusis siis jälle täis tuld üles. Naised naersid ja nutsid läbisegi, rahvahulk märatses vaimustusest, sest Quasimodo oli neil silmapilkudel tõesti kaunis. Jah, ta oli kaunis, see orb, see leidlaps, see inimjätis. Ta tundis end ülevana ja tugevana, vaatas näkku sellele ühiskonnale, kes ta ära oli tõuganud, kuid kelle asjadesse ta end nii julgelt oli seganud, sellele inimeste kohtumõistmisele, kelle küünte vahelt ta oli ohvri ära kiskunud,
annaabi.ee 
