Komeet Hale-Bopp 1997.a. kevadel (märts/aprill) oli taevas taas võimalus jälgida ühte ilusat vaatemängu. Nimelt oli Maa lähedusse jõudnud Hale-Bopp'i komeet. Ennustuste järgi pidi see komeet olema veelgi heledam kui 1996.a. kevadel meid külastanud Hyakutake komeet. Hale-Bopp'i komeet avastati sõltumatult kahe ameerika amatöörastronoomi poolt 1995.a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7
· Komeetide keskmine kiirus on 58 km/s. · Tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemise aeg varieerub 3-1000 aastani. · Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. (Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib hulpida miljoneid komeete). · Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Tuntumad komeedid: 1. Holmes 2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal) Ehitus · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. 1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu
KOMEET • Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Nimetus • Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komētēs, mis tähendab “pikajuukseline”. • Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Ehitus • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba • Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma • Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga ...
palja silmaga nähtav ja üks kümne aasta jooksul nii hele, et pälvib avalikkuse tähelepanu. Läbi aastatuhandete on kuulsust kogunud mitmed komeedid. Üks neist ilmus 1843. aastal. Komeet möödus Päikesest väga lähedalt ja seetõttu oli ta väga hele ja nähtav isegi päise päeva ajal Päikese juures. Tema saba oli pikim- umbes 300 miljonit kilomeetrit. 2 20.sajandi kuulsaim komeet on Hale-Bopp, mis läbis 1.04.1997. aastal periheeli. Teda peetakse üheks oma aja kõige heledamaks ja vaadelduimaks komeediks, mis oli palja silmaga nähtav 18 kuud. Komeet sai oma nime astronoomide Alan Hale ja Thomas Bopp järgi, kes avastasid komeedi 1995. aastal. Hale-Bopp'i tuuma läbimõõduks on 40 kilomeetrit ja tiirlemisperiood on 2533 aastat. Asteroidid Asteroidideks ehk planetoidideks nimetatakse planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad
Komeedid 10. klass Komeedi iseloomustus. Komeet on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Komeet koosneb põhiliselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist, ning mingil määral hapinikust. Sõna komeet tuleb kreeka keelsest sõnast komts , mis tähendab "pikajuukseline". Ehitus. Komeetide ehtiuses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, millest tekib päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem ) saba: Tolmusaba ja Ioonsaba. Tolmusaba järgib rohkem ja vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba tavaliselt puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi sabad. Orbiidid ja tiirlemisperiood. Enamus pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpi...
kilomeetri kõrguselt üle Maa põhjapooluse. 17P/Holmes · 17P/Holmes avastati 06.11.1892 Briti amatööri Edwin Holmes'i poolt. · Oktoobris 2007 hakkas see komeet 42 tunni jooksul kiiresti helenema. · Hawaii ülikooli astronoomid mõõtsid Holmesi pea läbimõõduks 9. novembril 1,4 miljonit kilomeetrit. See on juba suurem kui Päike, mille läbimõõt on 1,39 miljonit kilomeetrit . Hale-Bopp'i komeet · Hale-Bopp avastati ligi kaks aastat enne periheeli jõudmist, 23. juulil 1995. · Hale Bopp'i komeedil on kolm saba: tolmu-, gaasisaba ja nõrk ning naatriumi aatomitest kossnev saba. · · Mis saab komeedist kui ta läheneb Maale ja ta tükid jõuavad maapinnale ? · Kui komeet liigub ümber Päikese, jätab ta maha tolmu, mis laotub tema liikumisteel laiali.Kui osa tolmust satub Maa lähedale,mõjub selele Maa külgetõmbejõud.
Luunja Keskkool Eve Tuvi 12 klass Komeet on Päikesesüsteemi ääre aladelt pärinev taevakeha Koosneb: jääst tahkest süsinikdioksiidist anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised kome...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Asteroidid, komeedid ja meteoorkehad Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Aseroidid..............................................................................................................................4 Komeedid.............................................................................................................................6 Meteoorkehad...........................................................................
Komeet koosneb tuumast, mis koosneb peamiselt jääst ja kividest, koomast, tuuma ümbritsev aurustunud veest ja tolmust väga hõre „atmosfäär“ ning sabast veelgi hõredam jääkristallidest ja tolmust moodustis. Komeedi saba on Päikese valguse poolt sabale avaldatava rõhu tõttu alati suunatud Päikesest eemale Komeetide tiirlemisperioodid võivad olla kas: lühikesed – see tähendab 20 … 200 aastat – näiteks Halley komeet, Hyakutake komeet, Hale-Bopp. Selliste komeetide orbiit ulatub kaugeimas punktis napilt Jupiteri orbiidi taha. pikad – see tähendab üle 200 aasta – näiteks McNaugh’i komeet (92,6 tuh. aastat), Westi komeet (6 milj. aastat). Nende orbiit ulatub kaugeimas punktis kaugele Päikesesüsteemist välja Leidub ka ühekordseid, mitteperioodilisi komeete, mille orbiit pole ellips vaid parabool (või koguni hüperbool) – sellistele komeetidel pole antud nime vaid neid tähistatakse C2000, C2001 jne.
annaabi.ee 
