organisatoorne, personaalne ja funktsionaalne võimedu lahusus (õiguslik funktsioon). KOV on avaliku elu ja demokraatliku riigikorra pks alusprintsiipe, riigi ja ühiskonna poliitilise ja sotsiaalse korralduse printsiip. 3) Ühiskonnapoliitiline – KOV täidab olulisi ühiskondlikke funktsioone. Ta on koordinatsiooni- ja integratsioonifaktor. KOV pksus on platvorm poliitilise jõudude artikulatsiooniks ja diskussiooniks. 4) Halduspoliitiline – KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Need on ka riiklike otsustuste rakendustasand, täites haldusinstitutsioonina mitmesuguseid seadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused. 1) KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud
22 Iirimaal pole linnu, usu osana on tähtis munklus. Abti ülesanne kiriku haldamine. Üksikisiku pöördumine paganlikus ühiskonnas ristiusku on keeruline, sest paganlik kultus on see, mis kogukonda ühendab. PRIMA SIGINATIO esimene ärgistus, toimub mõni hetk enne ristimist (varem võib olla ei ristitudki?). Iiri kloostrid olulised kultuurikeskused, misjonärid Sotimaal ja Gallias. Kui germaani kuningad kristlaseks valmis saada =halduspoliitiline akt. Ehelbert (anglosaksi kuningas) lasi end ristida. Anglosaksi misjonärid Madalmaades ja Saksamaa aladel. 754 Püha Benedictius suri märtrisurma. Asutas mitmeid kloostreid. Manz piiskoppide residents. Saksamaa võrdub esmajoones Reinimaaga. Saksid sunniti ristisõtta Karl Suure poolt. 8. - 9. sajand ristiusustati lääneslaavlased. Tsehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10.
Territooriumid on Rootsi riigi koosseisus erineval ajal. Erinevatel territooriumitel erinevad halduspol muudatused. Kuna Eestimaa kõige kauem Rootsi riigi koosseisus ja alustab nullist, siis Eestimaal toimub ka kõige rohkem muudatusi( Rootsi riik ka ise areneb). Kui hakata vaatama halduspol ülevaadet, siis see sõltus kolmest tegurist. Arvestatakse varasemat ajaloolist kogemust, eelkõige varasemate kindlustuste ja linnuste tugipunkte. II tuleb arvestada, milline on Rootsi riigi enda halduspoliitiline areng, mis hakkab ka peegelduma siin. TUleb arvestada ka majanduslikke muutusi, mis on otseselt sõjaga seot. I periood 1561 a - 17 saj I veerandi lõpuni. Pm võib nim seda varasemaks rootsi ajaks II periood 17 saj I veerandi lõpust-Ii veerandi algusest- hilisem rootsi ajalugu. 150 a jooksul tehakse mitmeid põhjalikke muudatusi. 1561 a kui Rootsi võim siin kehtestatakse ollakse seotud vaid väga piiratud alaga- Tln ja selle lähima ümbrusega.
annaabi.ee 
