võib hakata takistama riigi normaalset tegevust. Primaarnõude esitamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistav asjaolu. Välistatakse kahju hüvitamine siis, kui kahju selle kõrvaldamine kannatanu jaoks oli arusaadav ja esmanõuete esitamata jätmiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Ainult sellisel juhul võis kahju olla reaalselt välditav või kõrvaldatav. 6. Kas riigi vastutus või ulatus oleneb sellest, millises haldusorganisatsioonilises vormis kahju tekitaja tegutses (KOV ametnik, minister, kohtunik, halduslepingu alusel MTÜ, kohtutäitur)? Palun põhjenda. Jah, Sa võid võtta aluseks riigivastutuse seaduse. Ei olene, sest nad on kõik avaliku võimu kandjad ning nende puhul kehtivad ühesugused reeglid. Avaliku võimu kandjate mõiste riigivastutuse seaduse § 2 lõikes 1 hõlmab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust, avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid ning avalik-
Organisatsioonilises mõttes võib KOVÜ ametiasutuseks lugeda valla ja linna kui mitteriikliku haldusekandja täidesaatvat organit. Funktsionaalses mõttes saab KOVÜ ametiasutuseks kvalifitseerida nii volikogu kui ka valitsust, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusfunktsiooni. ATS-s käsitletakse ametiasutust teenistusõiguslikus tähenduses, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine põhiseaduslikus riigiorganisatsioonis ega haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seaduseandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse avalik-õiguslikku teenistus- jausaldussuhtesse. ATS loetleb järgmised KOV ametiasutused: 1) Valla-ja linnavolikogu kantselei 2) Valla-ja linnakantselei 3) Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega 4) Osavalla-ja linnaosavalitsus asutusena 5) Valla- ja linnavalitsuse amet
kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktüksused, konkr ametnik. Ametiasutus: mitmetähenduslik Organisats mõttes võib lugeda valla ja linna kui mitteriikliku haldusekandja täidesaatev organ (valla- ja linnavalitsus). Funkts mõttes saab kvalifits nii volikogu kui valitsust, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusf-ni. Teenistusõiguslikus tähenduses, ATS-s, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine PS-likus riigiorganisatsioonis ega haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu kandja struktüksuse on seadusandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse a-õ teenistus- ja usaldussuhtesse. ATS-i arust on ametiasutus eelarvest finantseeriv asutus, kelle ül-ks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuse põhif-niks on avaliku võimu teost. ATS-i ametiasutused: Valla- ja linnavolikogu kantselei Valla- ja linnakantselei Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktüksustega