HALDUSJAOTUS - Võim teostab end läbi territoriaalse haldussüsteemi, sh luues täiendavad piirid, tulemuseks haldusjaotus - Eesti haldusüksused: 1) Maavalitused 2) Ametkondade ruumihalduse süstemid 3) Kohalikud omavalitsused - Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve (maavalitsus) ja kohaliku elu edendamine - KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11) Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos - Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3 - 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN
• “Arenguruumi” on: Eestis on pendelränne ca 2 korda väiksem võrrelduna nt Soome ja Rootsiga; • Võib eeldada vajadustest ja võimalustest tingitud mobiilsuse edasist kasvu ka Eestis. HALDUSJAOTUS (L11) 1. Haldus-territoriaalsed muutused Eestis: EESTI VALLAD: • 2013: 193 valda • Suurima pindalaga vald: Märjamaa • Väikseima pindala vald: Tootsi • Suurima rahvaarvuga vald: Viimsi • Väikseim rahvaarvuga vald: Piirissaare HALDUSMUUTUSED EESTIS: • Enne II Maailmasõda – vallad (1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos. • Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. • 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. • Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult. • Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a. • 1990
vahelistesse suhetesse, kuid Browne võttis selle siiski vastu. -) Seda seadust tuntakse kui positiivsed määrused või Browne patent. *) Talupojal oli selle järgi õigus vallasvarale. *) Mõisakoormistele seati ülempiirid. *) Mõisniku kodukariõigust piirati kolmekümne vitsahoobini. *) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata. -) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda. * Asehalduskord kestis 1783-96. -) Asehalduse ajal toimusid osad haldusmuutused *) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat. *) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast eraldati Valmiera maakond ning Võnnu maakonnast eraldati Valga maakond. -) Eesti aladele tekkis kaks uut linna: Paldiski ja Võru. -) Üritati ümber korraldada ka siinsete alate valitsemist, kaotades ära aadlike matriklid;
annaabi.ee 
