Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju. 3.2.5 Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus Riigipea nimetab peaministrikandidaadi, kellele Riigikogu peab andma volituse Vabariigi Valitsuse moodustamiseks. Ta nimetab ametisse ja vabastab ametist peaministri ettepanekul valitsuse liikmeid, Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi, Riigikohtu ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ja valitsuse ning kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise seaduslikkuse üle, ametisse nimetamise suurema avalikkuse tagamine ja ametnikule stabiilsuse tagamine. Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike
Erand on ringkonnakohus või Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piiridest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. HALDUSKOHTU ORGANISATSIOON ON KOLMEASTMELINE: Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Esimeses astmes vaadatakse kaebus läbi ainuisikuliselt Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks. Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium. HALDUSKOHTU PÄDEVUSSE KUULUVAD:
kuulutamise päevast, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu otsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigivõimu- ja valitsemisorganitele, kohalikele omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele; 2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium.
kuulutamise päevast, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu otsus on täitmiseks kohustuslik kõigile riigivõimu- ja valitsemisorganitele, kohalikele omavalitsustele, kohtutele, ametiisikutele ning juriidilistele ja üksikisikutele; 2) Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline. Esimeses astmes on loodud eraldiseisvad halduskohtud. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on halduskohtuks eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. Apellatsioonikaebusi vaatab teise astme kohtuna läbi ringkonnakohus. Viimane jaguneb asjade liikide järgi kolleegiumideks (juhul, kui ringkonnakohtus ei moodustata halduskolleegiumi, võidakse tsiviilkohtukolleegiumile panna halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste läbivaatamine). Seega teises astmes vaatab asju reeglina läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegium. Kolmanda astme ehk kassatsioonikohtuks on Riigikohtu halduskohtukolleegium.
annaabi.ee 
