(2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. - Uurimispõhimõte on omane nii haldusmenetlusele kui ka halduskohtumenetlusele (räägime hiljem ka loengus). - Uurimisprintsiibi eesmärgiks on lahendada küsimus õigesti – koguda kõik asjas tähtsust omada võivad tõendid, sh nii isiku kasuks kui kahjuks. - Omab tähendust nii menetlusosalise, haldusorgani kui ka kohtu aspektist. - Kui puudub eriregulatsioon, määrab tõendite kogumise ulatuse ja vajalike tõendite liigid haldusorgan vormivabaduse põhimõttest lähtudes.
Deliktivõime omab tähendust kahju õigusvastase tekitamise korral, tähendades võimet vastutada ise tekitatud kahju eest. Teo- ja deliktivõimet ühendavaks mõisteks on seaduses määratlemata üldmõiste tegutsemisvõime. Viimast saab määratleda kui isiku võimet oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ning ise vastutada. Samuti vajab rõhutamist tsiviilkohtumenetlusteovõime instituut (TsMS § 202. Sama põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele ja haldusmenetlusele. Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Seega on tsiviilkohtumenetlusteovõime üldisest teovõimest kitsam ja ei sisalda tehingute tegemise võimet. 74 Isikud'(1)' Isikud,'nende'õigus'ja'teovõime' Füüsiline'isik' Juriidiline'isik'
Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest. Uurimõispõhimõte on omane halduskohtumenetlusele ning tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses asjade lahendamisel. Ehkki eraõiguslikud asjad põhinevad suuresti kokkuleppel ning poolte eraautonoomial (ning seetõttu on ka võistlevuse omal kohal menetluses), on siiski märkimisväärne hulk selliseid kohtuasju, mida kohus lahendab hagita menetluses. Hagita menetluses toimub asja õige lahendamine inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, st kohtul endal on kohustus tõendeid
võimalik täita. Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult tühisuse kindlakstegemist. Õiguslik kaitse haldusaktide vastu Isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaidemenetlus kujutab endast halduskohtumenetlusele alternatiivset vaidluste lahendamise korda haldusõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamise korral. Vaidemenetluse korras võib taotleda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks; 4) kahju hüvitamist.
annaabi.ee 
