põhialusteks. Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte). - monokraatne ja kollegiaalsüsteem (organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus – monokraatne. Kui on kolleegium otsustajaid, siis on kollegiaalsüsteem) - territoriaal- ja reaalsüsteem (territoriaalsüsteemi puhul on organile ette nähtud teatud territoorium, ruum, mille ulatuse ta on volitatud oma pädevust realiseerima, nt KOV.
Teiseks o Kontsentratsiooni süsteem kui on samuti haldusorganid on subordinatsiooni suhetes ja kõige kõrgem võim kuulub vastavas hierarhias kõige kõrgemale (vahe tsentraliseeritud süsteemiga tsentraliseeritud süsteemipuhul on mõnel asutusel ka oma otsustusõigus, kui kontsentratsiooni süsteemi Puhul puudub see absoluutselt. Lähedaseim on sõjavägi). Kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi e keskorgani kätte. o Dekontsentratsiooni süsteem Otsustamisõigus jaotub paljude organite vahel. Haldusorganitele, mis on hierarhilises süsteemis iseseisev otsustusõigus Vertikaalne dekotsentsetratsiooni süsteem kohapealsetele organitele antakse iseseisvate otsuste tegemiseks pädevus. Oma pädevuse piires. Teatud juhtudel võib sekkumist ette tulle.
suhted. Detsentralisatsioonil on üldiselt ka omad piirid. Seal, kus esiplaanil on halduse ühtse reguleerimise huvid, on muidugi eelistatum tsentralisatsioonisüsteem. 2. Kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteemidele rajatud haldusorganite pädevus võib olla korraldatud kas kontsentratsiooni- või dekontsentratsioonisüsteemi alusel. Kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn. keskorganite kätte. Dekontsentratsioonisüsteemis toimub otsustamisõiguse jaotus paljude organite vahel. Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise
suhted. Detsentralisatsioonil on üldiselt ka omad piirid. Seal, kus esiplaanil on halduse ühtse reguleerimise huvid, on muidugi eelistatum tsentralisatsioonisüsteem. 2. Kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteemidele rajatud haldusorganite pädevus võib olla korraldatud kas kontsentratsiooni- või dekontsentratsioonisüsteemi alusel. Kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn. keskorganite kätte. Dekontsentratsioonisüsteemis toimub otsustamisõiguse jaotus paljude organite vahel. Kui reguleerimisülesanded jaotatakse vastava haldusekandja võrdses seisundis olevate organite vahel, on tegemist nn. horisontaalse dekontsentratsioonisüsteemiga. Nii on dekontsentratsioonisüsteemi alusel korraldatud ministeeriumide omavahelised suhted. Vertikaalse dekontsentratsioonisüsteemi sisuks on iseseisvate haldusotsuste tegemise
annaabi.ee 
