Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis tähendas, et Eestimaa oli nüüd tervenisti Rootsi kuninga juhtimise all(v.a kunagine Setumaa eelmisest E.V ajast) . Rootsi ajal toimus mitmed muudatusi, enamus tõid sellega olulisi muudatusi tollaseks ajaks ja nüüdsele ajale olulist. Eestimaa oli eraldi kaheks haldatud, Põhja-Eesti kuulus Eestimaa Kubermangu alla ja Lõuna- Eesti Liivimaa Kubermangu alla. Muudatusi tehti kohtus, mis oli kolme järguline- meeskohtud(liivimaal maakohtud) Eestimaa Ülemkohus(Liivimaal Liivima Õuekohus) Või võis lõpuks Rootsi kuningale edasi kaevata Muudatuseks võis talupoeg kaevata mõisiniku kohtu, aga seal otsustas raha võitja, mida oli loomulikult mõisnikul rohkem. See muudatus andis mingi moraalse toetuse talupoegadele aint
Kolmas küsimus oli, et milliseid tahke paljastad endast netis pigem kui päris-elus ning neljandaks pidi määrama perekonnaliikmeid, kes oleks üllatunud lugemast isiku emaili. Need 4 küsimust standartiseeriti ja siis leiti keskmine, et määrata ,,päris mina" indeksi. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on võimalus, et ,,päris-mina" on paigutatud internetti. EPQ-R küsitlus (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Eysenck, Barrett, 1985) oli haldatud. Selles uuringus on arvutatud vaid ekstravertaarse neurootilisuse skaalad. Leiti, et introverdid ja neurootilised inimesed paigutavad end rohkem internetti. Seosed leiti sellega, et anonüümseks jäädes ning kontroll informatsiooni üle aitab leida kergemini suhteid inimestel, kel on raskusi tavapärase suhtlusega. McKenna ja Bargh (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) näitasid, et suhted internetis võivad ka
kaubandus-, ostukeskuste, isegi kaubamajade nime all, kusjuures sisu ja vorm on väga erinevalt kombineerunud. Kaubanduskeskus võib olla kasvanud või planeeritud. Kasvanud keskus on aja jooksul kujunenud nii, et ühele piiratud maa-alale on rajatud järjest uusi jaekaubandusettevõtteid, mis kõik erinevad üksteisest ja täiendavad üksteist. Seega on iseloomulik ruumiline kontsentratsioon, kuid puudub ühtne juhtimine. Planeeritud kaubanduskeskus on ühtsena planeeritud, rajatud ja haldatud jaekaubandus- ja teenindusettevõtete aglomeratsioon, mida vajadusel täiendavad vahendusfirmad, tootjate turustusfirmad, hulgifirmad. Viimasel juhul on juba tegemist spetsiaalse ärikeskusega. Sellisesse kaubanduskeskusesse rajatud firmad tegutsevad üheskoos ühel piiratud maa-alal ja neid juhitakse teatud määral ühiselt. Nad täiendavad üksteist kaupade valiku ja teenuste pakkumise poolest. Hooned või kaubanduspinnad on tavaliselt renditud.
annaabi.ee 
