rehabilitatsiooniks pigem Sotsiaalsed sihtrühmad ühiskonnas a.e. Kr. nimetati vajalikuks puuduvad; ei hõlma sugugi võrdset osa, kuid tegevuseks, eriti leskede ja orbude · Paljud kõikide sihtrühmade ühiseks osas, oli abistamisel sel ajal juures teenusepakkujatest osutavad omaduseks on asjaolu, et inimese ülev halastuslik, armuandide või teenuseid projektipõhiselt, mis ei igapäevane toimetulek on mingi almuste andmise toon. Abi saajad anna kindlustunnet teenuste ja teguri tõttu häiritud ning seetõttu organisatsioonide vajab ta sotsiaalteenuseid pakkuvate olid kerjused, seltskonnast hüljatud edasiarendamiseks. asutuste igapäevases töös suuremat alaväärtuslikud olevused, kelle tähelepanu
selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr). Kavatuse keskset tähendus ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis (?). Platon (427-346 eKr)
Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. Antiikaeg (800 ekr 500 pkr).
annaabi.ee 
