terve päeva ja öö. Vaene naine, kes rannas nõusid pesi nägi Landolfot vees hulpimas, tiris ta kaldale ja viis ta koju sauna, et ta sooja saaks. Naine hoolitses ta eest mitu päeva. Üles ärgates avas Landolfo kasti ja avastas sealt vääriskivid. Kuna saatus oli teda kaks korda karistanud otsustas ta ettevaatlikult käituda. Ta andis kasti naisele, võttis vääriskivid ja sõitis koju. Ta leidis oma kaaskodanikud kalevikaupmehed, rääkis neile oma loo, jättes välja vääriskivid. Nad halastasid ta peale ja aitasid tal teed koju jätkata. Kui ta kivid rahaks oli teinud saatis ta osa naisele ja kalevikaupmeestele, kes teda aidanud olid ja ja jättis osa endale. Ta elas jõukalt surmatunnini. Novelli põhiideeks oli see, et ükskõik kui valel teel võib inimene elus olla, on alati võimalus oma tegusid kahetseda ja kõigil võib olla õnnelik lõpp. Nagu ka novelli tegelased, on paljud inimesed tänapäeval isekad ja ahned.
Hiidpäevad! Hiilgavad ööd! Maailm vormub ja väreleb. Süda, saatuskelluke, lööb Sulle sadakord järele. 3. Häälikusümboolika- õ- häälik sisendab õudust ja hirmu. Kõik lõhestavad lootused, hirmking, mis hõljub õhus õhus- kõik kõik, mis mind rõhus. Kasutatud palju täpitähti ja annab natuke õudset ja lootusetut tunnet. Kui, nõder, üksi ääretumas kõrbes ma lõpuks taeva poole tõstsin näo, mu pääle halastasid tõesti mulle uue jõu - ning uue koorma: ääretasa nõu. 4. Helimaalingud- purpurkõrguseni tõusev veretuks, tuks, tuks; süda ta järel tuks-tukselt. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva 2. http://www.postimees.ee/52607/doris-kareva-50-eesti-luule-ophelia
Ulvangi võiduga. Itaallane Marco Albarello oli teine ja rootslane Christer Majbäck kolmas. Eestlastest lõpetas kiiduväärse 21. kohaga Andrus Veerpalu. 110. lõpetas võistluse Maroko mees Faissal Cherradi, kes kaotas võitjale 44 minutit ja 11,4 sekundit. Kohtunikud ei tahtnud talle ülejärgmisel päeval viitstardist toimuvaks 15 kilomeetri distantsiks nii palju ooteaega jätta ega marokolase tõttu võistlust venitada ning "halastasid" Cherradile, vähendades tema stardiaega 23 minuti võrra!! Olgu öeldud, et sellest polnud nimetusväärselt abi, sest mees jäi ikkagi kõige viimaseks, kaotades eelviimasele, kaasmaalasele Oubahimile umbes 12 minutiga ja võitjale koguni ligi kahe tunniga! BARCELONA 1992 Olümpiamaskott Cobi. Tõelise üllatuse serveeris 100 m tõkkejooksus 27-aastane kreeklanna Paraskevi Patoulidou. Enne mänge oli tema isiklik rekord
kahetab. Kõik, mis ärkvel pidi olema, uinus nüüd hinges, ja nagu inimesed, kes lumme külmuvad, tundsin minagi lõbu, et uni minu üle võimust võtab. Äkki hakkasid sa laulma. Mis pidin mina õnnetu tegema? Su laul paelus veel enam kui su tants. Tahtsin põgeneda. Võimatu. Olin kinni naelutatud, olin maa külge kinni kasvanud. Mulle näis, et olen põlvist saadik põrandasse vajunud. Ja nii pidin lõpuni paigale jääma. Mu jalad olid kui jäätükid, mu pea hõõgus. Lõpuks halastasid sa minu peale, sa lakkasid laulmast ja kadusid. Pimestava nägemuse kuma, võluva muusika järelkaja kustus aegapidi mu silmist ja kõrvust. Siis vajusin ma aknalauale ja sinna ma jäingi, liikumatu ja oimetu nagu mahatõugatud raidkuju. Õhtukellad äratasid mind üles. Tõusin, põgenesin, kuid paraku oli minus midagi põrmu langenud, mida enam üles ei saanud tõsta, midagi oli minu peale tulnud, mille eest ma enam ära põgeneda ei saanud.» Pärast väikest peatust jätkas ta:
annaabi.ee 
