a. Säilisid kaasaegsed struktuurid ja kohtuvõim. Saare-Muhu pronvintsi juhtivaks keskuseks ja riigivõimu organiks oli hertsog Magnus, Taaniga ühinemise järel Taani kuningas. Tegelikuks valitsejaks oli asehaldur, kelleks Kuressaare foogt (määras ja tagandas kuningas). Tsiviilse valitsmise alal nõrk, peamiselt sõjaväe juht ja riigimaade valitseja, juhtiv ka kiriku küsimustes. Allus kuninga pealikule ja ökonoomia haldurile. Enamus tähelepanu riigi maade ekspluateerimisele. Taani ajal hakkaas funktsioneerima Maapäev, mis ajas aadlike asju, omas laialdast kompetentsi. Tegutses maanõukogu liikmeks maapäeva poolt valitud nõunikud. Tegeles administratiivsete küsimuste ja maapäva poolt tehtud otsuste täideviimisega. Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust. Mõisnikud maapäeva esindajad ning võtsid küsimusi otsustada iseseisvalt. Kohtukorraldus oli kohalike organite käes, kõrgemaks kohtuinstantsiks ülemkohus. Tähtsamaid krim
jõudis eesti aladele alates 1855 aastast, hakati ehitama telegraafiliine, telefon jüudis siia sajandi lõpus. Murrangulise tähtsusega majanduse jaoks oli raudttee ehitus- esimene avati tallinna ja peterbrui vahel. Tegelt algas ssee juba paldiskist. 1870nendatest alates ehitati raudteeliine järjest juurde- Tapalt läks see läbi nüüd, sealt ehitati edasi tartusse. (1876). Raudteeliini pikendati Tartust valga kaudu Riiga ja sealt edasi juba üle Eesti. 19 sajandi viimasel kümenndil hakkaas kitsarööpmelise raudtee ehitus (kohaliku tähtsusega), viljandi, türi, paide jne ühendav raudtee. Veel tuleks nimetada kommunikatsiooni juures ka laevaehitust- muutus järjest olulisemaks 19 sajandi viimasel veerandil. Kohalik laevaehitus sai tuule tiibadesse, eriti saartel ja pärnu lahe piirkonnas. Kaubalaevanduse kõrval arenes ka reisilaevandus, ouline 19 saj teisel poole aurulaevade kasuutselevõtt. Regulaarsed laevaliinid avati tallinnast riiga, helsingisse ja peterburgi. 25
kindlasti üks faktoritest, mis võis ühiskonnas pingeid tekitada. Informatsioon, mis on Bar Kochba kohta, toob ta esile kui ülestõusu juhi. Ameti poolest oli ta maa reformide läbiviija, kuid ta oli tegev ka muudes valdkondades - militaar, religiooni, sotsiaal ja majandussfääris. Ilmselge juht. Samuti levisid mässu ja Bar Kochba isikuga messiaanlikud ideed, mis oli ka kindlasti põhjuseks, miks rahvas nii suure hurraaaga talle sappa hakkaas. Samas ilmselt kohalikud rabid temast nii vaimustuses ei olnud ja see võib olla kas üks põhjustest, mis teda Ben Koziba'ks kutsuti - "son of a lie". Mässust endast rääkides - ilmselt võtsid sellest osa Jeruusalemma ja seda ümbritseva provintsi inimesed. Mitte et teistes juudamaa osades pole vastuhakke või väiksemat sebimist olnud, ikka oli. Algas 132. Kohalike sellest ajast pärit müntide järgi on need aastad paika pandud, kuna Rooma münte sellel ajal ei kasutatud.