Mäng haarab terve lapse elu varasemais aastais. Siin on F. Vaadanud sügavale lapse hinge, mõistnud seda ja saanud aru mängu sügavast ja suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? F. Vaatas suure tähelepanemisega ja uurija silmaga oma ümbruses oleva elu olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkooli pedagoogikas. See kasvatussaade hakkas juba vara tema sees aset võtma. Ta soovis niisuguseid asutusi elusse kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaed oli aja tarve ja on seda praegugi veel. Ta on kõigi maailma haritud rahvaste hulgas olemas ja töötab õnnistusrikkalt
Kui last hoitakse liialt kaua sümboolika ja fantastika maailmas, siis ta ei saa pidevalt üle minna töö ja tegelikkuse maailma. Lapsel võivad tekkida raskused üleminekul lasteaiast kooli ja lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluga. Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? Fröbel vaatas suure tähelepanuga oma ümbruses oleva elu-olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaedu võis jaotada mitmesse liiki: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde) 2) eralasteaiad ,mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab)
Mõ ogad kõisesid kokku. Mõsameestest ei astunud keegi vahele; nad vahtisid uudishimulikult vehklejatele ja süame põjas soovis vist igaüs, et übe junkur häti valu saaks. Võtlus ei kestnud kuigi kaua. Kahe, kolme lö ogi jäel lendas Risbiteri käst mõ ok kõgesse, keerutas õus mitu korda ringi ja kukkus alles tüi maad eemal mõsa akna alla maha. Tema jäele vaadates langes Gabrieli pilk aknale ja juhtus siin teise pilguga kokku. Agnes seisis akna taga. Ta oli riidu hakatusest kuni otsani pealt vaadanud. Gabriel oli kahevahel, kas ta õgesti nänud, et õnelik naeratus neiu roosiliste huulte über lehvis. Agnes jä kül kohe jäle tõieks ja pö oras nä kõvale, aga tema naeratusest jä õnestav kuma Gabrieli süaesse. Gabriel tundis, kuidas kõk kenad voorused korraga tema rinnus aset võsid: heldus, lahkus, leplik meel ja üdine inimese-armastus paisutasid tema karedat sõamehe-süant. «Minge puhkama, junkur!» noomis ta sõralikult