halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile langedes paktiliselt ei tekita varje, seejuures on aga tegemist suhteliselt suurte valguskadudega. Hajuvalgust kasutatakse laialdaselt mitme kaameraga filmimisel ning televisioonis, kus võttepunktid, -suunad, -mastaabid ja rakursid pidevalt muutuvad ning kus ka kujutise valguse- varjujoonis seetõttu pidevalt, sageli ettenähtamatult ja ebasoodsalt muutub.
mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile langedes paktiliselt ei tekita varje, seejuures on aga tegemist suhteliselt suurte valguskadudega. Hajuvalgust kasutatakse laialdaselt mitme kaameraga filmimisel ning televisioonis, kus võttepunktid, -suunad, -mastaabid ja rakursid pidevalt muutuvad ning kus ka kujutise valguse- varjujoonis seetõttu pidevalt, sageli ettenähtamatult ja ebasoodsalt muutub. 19. Reproduktsioonide pildistamine
Õhukese läätse valem. Optiline tugevus. Läätsede süsteem. Luup. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvast ainest keha, mille murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Läätse töö põhineb valguse murdumisseadusel. Kumerlääts, mille murdumisnäitaja on keskkonna omast suurem, toimib valgust koondavalt. Nõguslääts, mis on keskelt õhem kui äärtest, toimib seega valgust hajutavalt. Kui keskkonnaks on õhk, siis läätse materjal on alati suurema murdumisnäitajaga, seetõttu nimetatakse kumerläätse ka koondavaks läätseks ja nõgusläätse ka hajutavaks läätseks. Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. Kui ühest punktist lähtunud valguskiired langevad koondavale läätsele, siis pärast läätse läbimist koonduvad nad samuti ühte punkti, milles tekib kiirte lähtepunkti kujutis
annaabi.ee 
