Puit on valge,kollaka või roosaka varjundiga,oksad väga kõvad.Puitu kasutatakse ehituses. Väga heade kõlaomaduste tättu kasutatakse klaverite ja keelpillide kõlakastide valmisamisel. Kuusk on tooraineks paberi-kinofilmide,tehissiidi ja tsellofaani tootmisel. Küttepuiduna väga väärtuslik.Puuduseks on et ei suuda niiskes ega kuivas kasvada.teda ohustavad kevadised öökülmad. LEHTPUID SAAB JAGADA: A:kõvad,poolkõvad,pehmed B:rõngassoonelised,hajusoonelised C:lülipuidulised,maltspuidulised D:tihedad,kõvad poolkõvad-kask,pihlakas,toomingas rõmgassoonelised-tamm,saar,jalakas varjatud rõngassoonelised-kirs,ploom jne hajusoonelised-kask,lepp,haab tihedad-vaher,sarapuu hõredad-haab,tamm Puidu lõhn. Lõhna puidule annavadeetirlikud õlid.Üldiselt kaotab puit kuivad lõhna,aga lõhn säilib kadakal,elupuul,samdlipuul.Okaspuude töötlemisel levib vaigu lõhn.
Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2...3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS: maltspuit kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. II Hajusoonelised ilma lülipuiduta 1) laiad säsikiired esinevad: PÖÖK: puit on ühtlase punakasvalge värvusega. Ristlõikes pärissäsikiired nähtavad läikivate ribadena. LEPP: puit on punakaspruuni värvusega. Ristlõikes nn väärsäsikiired nähtavad tuhmide, läiketa ribadena; puitu kerge lõigata 2) laiad säsikiired puuduvad: KASK: puit punakas või –valge. Sooned ristlõikes nähtavad heledate täppidena; esineb pruune väärsäsisid.
mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned (läbimõõt 30...40 mikromeetrit) Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses Soonetrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. Neid leidub puidus vähe ja võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni puidus. Libriformkuid
Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Hajusoonelisus- sooned asetsevad segipaisatult e hajusalt, muutes aastarõngaste jaotus eristuse paljale silmale eriti raskeks
annaabi.ee 
