andmed, mis põhjustavad väära IP-aadressi väljastuse, seega liikluse suunamise mingile teisele (näiteks ründaja enda) arvutile. II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? FTP (File Transfer Protocol) – kasutatakse failide transportimiseks. Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Iga päringu
Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP - meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks - kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver - puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid - sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne
Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui sõltumatut kihti, mis kõik on iseseisvad, neid saab sõltumatult saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, numbritest koosnevaid IP aadresse. DNS kasutab UDP. Töötab asendada. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. hajusandmebaasi põhimõttel. Iga nimeserver haldab Internetis teenused. Võrgukiht – kõige alumine, tegeleb andmeedastusega Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks teatud piirkonda. Lokaalne nimeserver - puhverdab nimeinfot, arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul.
Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 16. DNS + Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne
Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP – meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade „prügikasti“ saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks – kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver – puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid – sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne
annaabi.ee 
