mida laseris kasutatakse. Kui selleks on rubiin, punane kalliskivi, siis on ka kiir punane. Võib siis julgelt öelda, et laserikiir koosneb ühest kindlast värvist, kui tavaline lambivalgus koosneb mitmest värvist. Tavalises valguses ei sasu erinevate valguslainete harjad ühes punktis, lained ei liigu ühte sammu. Laseril seevastu asuvad leinete harjad ning põhjad kohakuti, seda nim. koherentsuseks. See muudab laserikiire palju võimsamaks ning võimaldab sellel levida hajumata märksa kaugemale. Mida enam tavalised valguslained allikast eemalduvad, seda rohkem nad hajuvad.(joon.2 ) Seetõttu hajub ka kõige võimsama prozektori valgusvihk lõpuks sootuks. Laserikiire valguslained aga ei haju, vaid jäävad paralleelseks.( joon.3 ) Laserikiir vüib hajumata jõuda Kuule ning tagasi Maale. Puhas värv, koherentsus ja hajumatus muudavad laseris äärmiselt võimsaks ning kasulikuks leiutiseks. Kuidas töötab laser? Enamik lasereid töötab nagu tavaline taskulamp
Kui selleks on rubiin, punane kalliskivi, siis on ka kiir punane. Võib siis julgelt öelda, et laserikiir koosneb ühest kindlast värvist, kui tavaline lambivalgus koosneb mitmest värvist. Tavalises valguses ei sasu erinevate valguslainete harjad ühes punktis, lained ei liigu ühte sammu. Laseril seevastu asuvad leinete harjad ning põhjad kohakuti, seda nim. koherentsuseks. See muudab laserikiire palju võimsamaks ning võimaldab sellel levida hajumata märksa kaugemale. Mida enam tavalised valguslained allikast eemalduvad, seda rohkem nad hajuvad.(joon.2 ) Seetõttu hajub ka kõige võimsama prozektori valgusvihk lõpuks sootuks. Laserikiire valguslained aga ei haju, vaid jäävad paralleelseks.( joon.3 ) Laserikiir vüib hajumata jõuda Kuule ning tagasi Maale. Puhas värv, koherentsus ja hajumatus muudavad laseris äärmiselt võimsaks ning kasulikuks leiutiseks. [,,Laserid" lk.6-7 ] joon
soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris; o päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus atmosfääris. Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis pärast hajumist õhu molekulidel, aerosoolil, veeaurul ja pilvedes jõuab maapinnale kõikvõimalikest suundadest.
piirini) - Päikesekiirguse jaotumine maapinnal sõltub: 1. Maa tiirlemisest ümber päikese 2. Maa pöörlemistelje kaldest 3. Maa pöörlemisest - Maapinnani jõudev päikse kiirguse hulk sõltub laiuskraadist, aastaajast, kellaajast. - Kiirgus jaguneb otsekiirguseks ning hajuskiirguseks. - Otsekiirgus läbib atmosfääri ilma neeldumata ning hajumata. Lauspilvisuse korral jõuab maapinnani vaid hajuskiirgus. KASVUHOONE EFEKT - Atmosfääri ülemisele piirile jõudvast päikesekiirgusest: u. 30% peegeldub tagasi (pilved, jää, lumi jms) 70% neeldub maapinnas, vees ja atmosfääris 10 - Maapind, vesi ja atmosfäär soojenevad ja kiirgavad pikalainelist infrapunakiirgust
Vihje: üleantav soojushulk on võrdeline pindalaga. 6. Tuba 6.1. Aken · Miks päeval näeb aknast välja , aga sisse ei näe? · Miks läbi mõne akna vaadates on kujutised moonutatud? Vihje: aknaklaas ei pruugi olla igas kohas ühepaksune. 20 · Miks udusele aknale saab näpuga kirjutada? Udu hajutab valgust ühtlaselt, näpuga pühime udu ära ja sealt läheb valgus ilma hajumata läbi. Kui toas on valge ja väljas pime, siis toavalgus hajub udult tuppa tagasi , puhtalt kohalt läheb õue ja me ei näe teda enam, tekib tume koht. Väljast vaadates on kõik vastupidi, st kiri näib heledana. · Miks aknal suitsetades või tolmulappi kloppides suits või tolm tuppa tulevad? Kas see toimub iga ilmaga? Vihje: toaõhu temperatuur pole igal pool ühesugune · Miks talvel aknaklaasid jäätuvad kuid raamid ei jäätu? Vihje: klaas on ca 5 korda
annaabi.ee 
