Dominikaani Vabariigi avastas Christopher Kolumbus oma esimesel õhureisil 1492 aastal. Hispaniola saar sai tugialaks hispaanlastele kui nad vallutasid Kariibi mere saarestikku ja Ameerika mandrit. 1697. aastal tunnustas Hispaania Prantsuse valitsuse üle läänepoolse kolmandiku saarest, mis sai 1804. aastal Haitiks. Ülejäänud saar oli tuntud kui Santo Domingo, otsitav kasu oma iseseisvusele oli 1821. aastal, aga oli vallutatud ja valitsetud Haitilaste poolt 22 aastat. Lõpuks Saavutas iseseisvuse Dominikaani Vabariigina 1844. aastal. Esimene president Pedro Santana suutis tõrjuda haitilaste vallutuskatseid, kuid mitte uut Hispaania okupatsiooni. Pärast võidukat iseseisvussõda taotleti toetust USA- lt. Diktaator 4 Ulises Heureaux' valitsemisajal läks Dominikaani Vabariigi majandus peaaegu täielikult USA kompaniide mõju alla, sellele järgnes USA okupatsioon.
kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil. Religioon Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitilasi praktiseetib voodood, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tantsurituaalid, muusika, maagia ja surnutekultus. 15 Majandus Vaesus Haiti on läänepoolkera vaeseim maa. Umbes 80% elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Maal elavate haitilaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari. Haitil ei ole õnnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve- ja arenguabi, mida riik hädasti vajab. Tööhõive Unbes 70% haitilasest sõltub põllumajandusest, mis seisneb põhiliselt väiketalupidamises oma tarbeks. Aktiivsest tööjõust on põllumajanduses hõivatud umbes 2/3. Pärast René Prévali võimuletulekut veebruaris 1996 on loodud vähe töökohti, kuid varimajandus kasvab. Maakasutus ja põllumajandus
Sporditarbeid, rõivaid, mänguasju ja elektrikaupu pannakse kokku USA-st toodud detailidest. Tööstuses on hõivatud 7% tööjõust. Turism Alates 1980 on turism raskustes. 14 TRANSPORT Maanteed Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas. TERVISHOID Haitilaste põhitoidus on mais, maniokk, hirss, riis ja puuviljad. Vaesuse tõttu söövad maaelanikud liha, kala ja mune harva. Maaelanikud on väga alatoitunud. Levinud on malaaria, tuberkuloos, hepatiit ja AIDS. Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta HARIDUS Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse.
annaabi.ee 
