Juhul kui lootus tuleviku suhtes on kõikuma löönud, enesehinnang langenud ja ümbruskond tundub vaenulik, peaksid püüdma pessimistlikust eluhoiakust vabaneda. Siin võib abi olla järgmiste tõdede meenutamisest. 2.5 Hetkevõimalustele toetumine Tugeva pinge olukorras kaldub inimene muutuma jäigaks nii vaateviisilt kui käitumiselt. Kannatab ta võime mõista olukorda laiemalt, selle muutustes ja arengus. Kindlale stressorile, näiteks valjule mürale, vastikule haisule, ebamugavale kehatundele, ülemuse rangele toonile, muremõttele keskendunud tähelepanu ei lase appi võtta neid pinget leevendavaid tegureid ja asjaolusid, mis on alati tegelikult käepärast. Valesti fikseeritud tähelepanu "lahtikangutamiseks" tasuks tajuda siin-ja- praegu toimuvat erksama teadveloluga.1 Hetkevõimalustena tulevad arvesse kõik kaitsvad, rahustavad, tasakaalustavad, julgustavad märgid, mida me vahetust ümbrusest ja teistelt inimestelt saame. Meeldiv
väljenduvast, on meie ,,vihases" näos sageli väljenduv allatõmmatud kulmude, laienenud silmade ning avanenud ja hambaid paljastava suuga, mis oli meie eelkäijate reflektoorne näolihaste kokkutõmbumine, kui neil tuli vaenlast hammustada. Sarnaselt sellele, on meie ,,vastikust väljendav" nägu kripsus nina, ettelükatud huulte ja välja aetud keelega, mis peegeldab seda, kuidas meie eellased regeerisid haisule või sülitasid välja ebameeldiva maitsega toitu (Üksikasju vt Ekman, 1980, 1982, 1984; Izard, 1977; Tomkins, 1963). Ent kui palju on siiski põhiemotsioone? Lähenedes küsimusele näoilmes väljenduva 5 (tõlge Gleitmani raamatust) väljalugemise seisukohalt, on võimalik sellele vastust saada, määratledes, kui palju on selgelt eristatavaid näoilmeid (vt pilte 11
Märgatu paljukordne läbitegemine tagab püsiva omandamise. Üha uute kordamistega kinnistatakse nii ka keerukas käitumine. Motivatsiooni kujunemise Käitumise motivatsiooni võib vaadelda ka motiveeritavate kinnistajate kujundamisena. Püüdlikkus, tungiv soov, millegi võõrtustamine, aga ka tegutsemisvalmidus ja usk iseendasse tugevdavad motivatsiooni. Bandura järgi õpitakse siiski paljud asjad ära ka ilma kinnistamiseta näiteks reageerimine sireenile või vastikule haisule. Tegelikus elus toimivad väline ja seesmine kinnistamine Bandura järgi siiski koos: väline toimib teavitana ja motivatsiooni kujundamise ühe tegurina, üldse mitte aga automaatse reageerimisviisis kujundajana. Kui Skinner kujutas organismi vaat et positiivsete ja negatiivsete kinnistamisete passivse objektina, siis Bandura järgi võime tõdeda. Et ei otsene ega ka kaudne positiivne ja negatiivne
annaabi.ee 
