Nii näiteks arvavad mõnede Venemaa piirkondade külaelanikud tänaseni, et tuhkur tungib öösel kanalasse, laseb välja erilise ,,haisukoti", mille tagajärjel kanad õrrelt teadvusetult maha kukuvad ning kiskjal jääb ainult üle liikumatuks tehtud saak ära kägistada. Tegelikult ei ole tuhkrud üldsegi mitte haisvad loomad. Loomulikult on neil spetsiifiline lõhn nagu igal teiselgi loomal. Nende nahast tuleb muskus-mee lõhna, kuid seda ei saa mingil juhul nimetada ,,haisuks"; enamgi veel, paljudele inimestele see lõhn väga meeldib. Tuhkrud võivad samuti pihustada tugevalõhnalist nõret spetsiaalsetest pärakunäärmetest, kuid reeglina toimub see ainult tugeva ärrituse hõi ehmatuse korral. Kodustes tingimustes kasutavad tuhkrud ,,haisukotti" harva, kusjuures lõhn ei ole püsiv ja on kiiresti väljatuulutatav. Teine laialt levinud müüt: tuhkrud need on metsikud, pöörased loomad, keda ei saa usaldada ja kes on ohtlikud
kuju Galatea. Aphrodite puhus sellele elu sisse, need abiellusid ja rajasid Aphrodite kultuse. Nad on kultuslikult seotud ka Lemnose saarel. Müüdi järgi saatis Aphrodite Lemnose naistele haisu, siis nende mehed käisid mandrilt armukesi võtmas ja naised tapsid kõik mehed ära. See lugu seondus riitusega, kus Hephaistos lahkus saarelt 9 päevaks. Sellega seoses kustutati saarel kõik tuled, ohverdati vaid ktoonilistele jumalatele, naised hoidsid meestest eemale ja sõid haisuks küüslauku. Normaalsuse taasamiseks toodi 9. päeval uus koldetul, siis ohverdati. Kolmas jumal, kellega oli ta seotud, on Hermes. Too võis olla ka Erose isa. Nende kindel poeg on Hermaphroditos. Teda austai eelkõige Väike-Aasias Ida mäe juures. Ta olevat olnud imekaunis noormees ja teda armastas allikanümf Salmakis, aga vastuarmastust ei olnud. Kui Hermaphroditos tuli tema allikasse ujuma, embas Salmakis teda ja muutus temaga üheks, ehk temas sai meesnaine. Ehk hermafrodiid
" ,,Aga, armas aeg, kust ma siis sinule võtan!" hüüdis ema kohkunult. ,,Ükskõik kust," vastas Indrek. ,,Jään kas ilma, aga seda riiet mina ei taha, sellest särka selga ei pane." Ütles ja läks minema. Aga nüüd hakkasid ka ema silmad vett jooksma, aina jooksid ja jooksid, kui ta lüpsis lehmi, nagu oleks tal oma Tõmmikust ja Päitsikust hale meel, et nad peavad oma piima lüpsikusse andma, kuna nende vasikatele joodetakse jahurokka, kuhu hulka ainult suumaoks või magusaks haisuks valatakse kahasse kokku pütitäis haput piima, Tõmmiku omale vähem, sest see on vanem, Päitsiku omale rohkem, sest see on noorem ja nääpsukesem. Nõnda oli peaaegu kogu pere pisut pahukses ja ei olnud kellelgi teisega pikemat juttu. Niisuguses meeleolus heideti laupäeva õhtul magamagi. Järgmisel hommikul ärkas Indrek kirikukellade kaugest kõmast. Ruttu kargas ta asemelt, tõttas lakast maha ja läks särgiväel ning paljajalu õueväravasse, nagu oleks seal midagi näha
annaabi.ee 
