sääskede ja ujurite vastsed, tirtslased, tuhatjalad ja kakandid. Lisaks sööb ta kahepaiksed, usse ja limuseid. Taimi sööb ta üksnes harva. Kalu sööb sookilpkonn samuti harva, sest ei saa neid kätte. Üksnes nõrgad ja haiged kalad langevad kilpkonna saagiks ja niimoodi täidab sookilpkonn kalade asurkonnas looduse sanitari rolli. Toidujahil lähtub sookilpkonn mitte niivõrd nägemises kui teravast haistmisest. Ajalugu Ajalugu. Siin tasuks eristada ajalist ja ruumilist vahemaad, sest möödaniku loodus ja ilmastikuolud erinesid tänapäevastest mitme näitaja poolest. Niisiis, kaugemast ajast on meieni säilinud sookilpkonna jäänuseid, peamiselt kilbise tükke. Senised leiud kolmest meie noorema kiviaja asulakohast Tamulast ja Kääpalt Võru lähedalt ning Kudrukülast Narva lähedalt pärinevad 40005000 aasta tagant. Sel perioodil, mil need asulakohad
Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. Vaja on mõtlemisvõimet, oskust tajutut analüüsida ja süstematiseerida. Keel liidab ühiskonna liikmed kollektiiviks, keele abil saab võimalikuks töö organiseerimine ja ühiskondlik tööjaotus. Keel on aidanud luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Teabe vahetamine ja tähenduste edastamine on ühiskonna toimimise eeldus ja alus. Aastatuhandeid suhtlesid inimesed omavahel suuliselt. Kirja areng oli aga oluliseks murranguks infovahetuses.
Retseptoreid on seal ligi 200 miljonit, vastukaaluks inimese viiele miljonile. Koos peaaju vastavate keskuste erilise ehituse ja erakordse arenguga võimendub haistmine aga niivõrd, et inimese haistmistundlikkus on keskmiselt ainult 1% kriimsilma omast. Hundid on võimelised hästi orienteeruma kuni 6 m/s ulatuva tuule korral, optimaalseks on aga 0,5 m/s. Sellest hoolimata arvatakse, et hunt jääb haistmise poolest headele jahikoertele alla. Suletud maastikega piirkonnas mängib kuulmine haistmisest tõenäoliselt isegi olulisemat osa. Hundid liigutavad on kõrvi vastavalt tuleva heli suunas nagu lokaatorantenne. Hundi kõrv on võimeline eristama helisid sagedusega alates 100000 võnkest inimese 40000-50000 vastu. Hundid kuulevad üksteise ulgumist 6 kilomeetri tagant, inimene ainult paari kilomeetri kauguselt. Hunt on peamiselt ööloom. Nägemine etendab nende elus seega tähtsat osa ning seda kasutatakse igal võimalikul juhul, et kontrollida kuulmise või haistmise teel saadud infot
annaabi.ee 
