RENESSANSI KUULSAMAD HELILOOJAD. Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks.
7 1.5 Haldusjaotus Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks Flandria,Valloonia ja pealinna Brüsseli piirkond ja need omakorda jagunevad 589 vallaks.Belgias on 10 provintsi Antwerpen (keskus Antwerpen) · Limburg (Hasselt) · Flaami Brabant (Leuven) · Ida-Flandria (Gent) · Lääne-Flandria (Brugge) · Hainaut (Mons) · Vallooni Brabant (Wavre) · Namur (Namur) · Liège (Liège) · Luxembourg (Arlon) Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks. Suuremad linnad on: Brüssel-elanike arv 1 019 022 Antwerpen- elanike arv 459 805 Gent -elanike arv 231 493 1.6 Rahvastik 2015 a.Seisuga elas Belgias 11 258 434 inimest.Sellest lapsed 15,7% ja vanurid 18,7% Belgia inimeste keskmine oodatav eluiga on 79,78 aaastat (38. koht maailmas), meeste keskmine
Põhjaprovintsides Hollandis (tänapäeva Hollandi lääneosa), Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega. Lõunaprovintsid (Flandria, Brabant) olid Euroopa arenenumaid töönduspiirkondi. Kaguprovintsides (Luksemburg) domineeris vabale tööjõule tuginev põllumajandus. Rahvastiku tihedus Madalmaades oli suurim Euroopas üle 70 in/km2. Kõrge linnastumus kiirendas kodanluse esiletõusu. Vaid kõige lõunapoolsemates provintsides (Artois, Hainaut) oli aadli mõju seisuslikes esindustes linnadest suurem. Põhjapoolsetes Friisimaa ja Groningeni provintsides polnudki aadelkonda ja seetõttu puudusid aadlikud ka staatidest. Madalmaade arengutaset näitas tema osakaal Hispaania Habsburgide tuludest: Madalmaadest laekus Hispaania riigikassasse kaks miljonit kuldnat aastas, samal ajal kui Itaaliast laekus miljon ning Hispaaniast ja tema asumaadest vaid pool miljonit kuldnat. Vabadusvõitlus Hispaania ülemvõimu vastu
annaabi.ee 
