Üks eelnõu ettevalmistajatest, doktor John Manangsang, kinnitas uudisteagentuurile AFP selle väite tõesust: ,,Mõnigi nakatunu hakkab käituma varasemast erinevalt, nad võivad muutuda agressiivsemaks ega kõhkle ka teisi nakatamast". Manangsangi sõnul siirdataks kiip ainult neile viirusekandjatele, keda peetakse tõenäoliseks viiruse edasiandjateks. AIDS aktivistide sõnul on taoline mõte shokeeriv. ,,HIVi/AIDSi põdevad inimesed ei ole uurimise all olevad haikalad, et neile peaks kiipe lisama ja nende liikumisi jälgima. Mistahes vormis HIVpositiivsete identifitseerimineeristamine rikub inimõigusi," on aga Rahvusvahelise AIDSi komitee Papua esinduse seisukoht. Riigi tervisekaitseameti sõnul on antud piirkonnas ligikaudu 3000 HIVpositiivset või AIDSi põdevat inimest, piirkonna kogupopulatsioon on 2,5 miljonit.
olulised seosed jäävad välja toomata (nt. lõhkuja — ta on paha, kaasik — puud on seal). Etapi peamiseks tulemuseks on valmis tuletiste kogumine ja seoste "tuletis — reaalsed suhted" esialgne kujunemine. Need seosed on veel ebatäpsed ja juhuslikud. Nt tuletise kaevur tähendust selgitades väidab laps, et tegemist on onuga, kes võtab kaevust vett, haiglas elavad haikalad. 2. etapp — vanuses 4.0-5.6-6.0. Aktiivne sõnaloomeperiood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel (aluseks üksiksõna kõrval tuletuspaar; nt. kallab + kallur, hangib + hankur) ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab juba ka otseselt mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust (nt. Onu pühib tänavat
Vahel tehti ajutiselt kogu linn, mida taheti elanikkudega täita, niisuguseks pelgupaigaks. Nii kuulutas Louis XI Pariisi 1467-ndal aastal varjupaigaks. Niipea kui roimar jalaga üle varjupaiga läve oli astunud, oli ta isik puutumatu, ja ta pidi hoiduma väljumast, sest kui ta sammu pühast paigast väljapoole astus, haaras teda kohe tuulekeeris. Ratas ja võllasammas olid hoolega redupaiga ligiduses valvel ja varitsesid alatasa saaki nagu haikalad ümber laeva. Juhtus, et hukka-mõistetud elasid kuskil kloostris, lossitrepil, abtkonna piirkonnas või kiriku portaali all, kuni nad halliks läksid, ja varjupaik muutus neile samasuguseks vanglaks. Oli ka juhtumeid, kus kohtupalat varjupaigaõiguse tühistas ja süüaluse jälle uuesti timuka kätte toimetas, kuid seda juhtus siiski harva. Kohtunikud kartsid piiskoppe, ja kui need kaks seisust kokku põrkasid, siis pidi ikka kohtunikukuub sutaani ees taganema
annaabi.ee 
