kuskil 4-5 % ligi. Valitsusel tuleb kehtestada kindel poliitika olukorda parandavate võimaluste rahastamiseks ja rakendamiseks. On mõistetav, et probleem muutub reaalseks siis, kui see juba käes on, kuid ei tohi alahinnata ennetustöö olulisust, mille abil saaks säästa inimesi suurest vaevast ning hädadest, ning hoopis peituda ignorantsuseloori taha, nagu murepilv ei oleks lähedal terendamas. Ei saa loota probleemi iseeneslikule haihtumisele, vaid aktiivse tööhõivepoliitika arendamine peab muutuma riigi üheks prioriteediks.
(Priestley 2009). Tundub, et ei ole olemas lahendust, mis muudaks kohe ja praegu jaapanlaste mõttekäiku nii, et burakuminid saaksid olla uhked või vähemalt mitte häbeneda oma päritolu pärast. Assimilatsioon eemaldab küll lõppude lõpuks probleemi, kuid seda alles (üle?)järgmise generatsiooni jaoks. Kuigi riik arvab, et burakuminite nähtamatus on positiivne ja aitab kaasa 4 probleemi haihtumisele, ei lahenda assimilatsioon probleemi. Nii läheb burakuminitele langenud ülekohus ajalukku mingis mõttes õiglustatuna, ilma, et Jaapan oleks aru saanud kui ebaratsionaalselt nad käitunud on ja oma pseudoprobleemi tõttu läbi aegade nii paljudele inimestele on kahju tekitanud. Nii riigil kui meedial tasuks seetõttu siiski üritada tuua arusaama Jaapani elanikkonnale ning näidata ennast positiivse eeskujuna. Kes teab, nii mõnigi arvamus võiks – õige lähenemise puhul – muutuda...
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...