väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 1–2% • Teadmata põhjusega epilepsia. Kõige sagedamini (umbes 60% juhtudest) esineb olukordi, kus arstid ei suuda selgitada selget epilepsia tekkepõhjust, patsiendil pole kunagi olnud tugevat peaajutraumat ega ka tõsist peaajuhaigust. • Kuigi selles grupis on epilepsia tekkemehhanismis tegu eelkõige madalama krambilävega ja taoline haigusvorm omab eelmisega võrreldes suuremat edasikandumise ohtu, jääb lapsele edasikandumise risk vaid 2–4% piiridesse. Ennetamine • Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekke põhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks. • Üks riskitegureid on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10 korda suurem. • Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks
Sellisel juhul järgneb (olenevalt kahjustavatest kemikaalidest) üldjuhul tõsine intoksikatsioon, mille lõpp võib olla traagiline. Teiseks riskirühmaks on vanemad inimesed, kelle kõikide organsüsteemide funktsioon on enamasti langenud, mis muudab nad vastuvõtlikumaks ohutegurite kestvale toimele. Haavatavamad on ka erinevate krooniliste hingamisteede haigustega inimesed, kellel võib pideva ärrituse tulemusena haigusseisund veelgi süveneda või kujuneda hoopis uus haigusvorm (nt astma teke jm). Erinevate kodukeemia kemikaalide mõju tervisele Haigusnähud tingib reeglina pikemaajaline kokkupuude kodukeemia kemikaalidega. Tavaliselt kujunevad eraldi haigused välja, kui inimene on kasutanud ühte ja sama kemikaali sisaldavaid aineid juba pikemat aega, näiteks aastate vältel. Esineb siiski ka ägedaid reaktsioone teatud kemikaalidele, mis väljenduvad juba vahendi esmakordsel kasutamisel ja üldiselt kulgevad akuutsete kontaktdermatiitidena
sellist vähki nimetatakse tekkekohaga piirdunud ("in situ") ehk mitte-invasiivseks rinnavähiks. (Ibid) Suuremal osal juhtudest (75%) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks rinnavähiks. Duktaalne rinnavähi ehk piimajuhakartsinoomi korral leidub vähirakke ainult rinna piimajuhades ja need ei ole levinud ümbritsevatesse kudedesse. See haigusvorm on peaaegu alati täielikult ravitav. (Ibid) Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks rinnavähiks. (Ibid) Kui vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, nimetatakse seda infiltreeruvaks ehk invasiivseks rinnavähiks ning need jagunevad omakorda: · Infiltreeruv duktaalne rinnavähk vähirakud on levinud piimajuhadest väljapoole
annaabi.ee 
