Üheks liikumisaktiivsuse vähenemise põhjuseks võib olla ka haigus. Bar-Or (1983) jaotab liikumisaktiivsust vähendavad haigusseisundid kahte gruppi. Esimene grupp on haigused, mille puhul motoorne aktiivsus on piiratud primaarselt liikumisorganite funktsiooni häirumisest. Teine grupp haigusi on need, mis kutsuvad esile sekundaarse liikumisvaeguse seoses ägedate või krooniliste haigusseisunditega teistes, mitte liikumisorganites. Haigestumine põhjustab nooruki osalise sotsiaalse isolatsiooni. Haigestumisega kaasuv ajutine kehalise töövõime langus piirab otseselt liikumisvabadust. Haiget last ärhvardab ala- või ülehooldamine. Vanemate hirm lapse tervise halvenemise ja haiguse süvenemise ees soodustab sageli ülehooldussündroomi teket. Haigusseisundist genereeritud
Enamik allikaid soovitab intubatsiooni läbi viia korralikult ettevalmistatult kaasaarvatud ravimite manustamine. Ärkvel lapse intubatsioon on seotud suurte riskidega. Samas intubatsioon, mis teostatakse koos ravimitega ei põhjusta lapsele valu ja hirmu. Ravimite lesanne on tagada lapse pshhovegetatiivne stabiilsus ja koos sellega rahulik ja komplikatsioonideta anesteesia ja intubatsioon. Samas tuleb alati arvestada lapse individuaalsete iseärasustega ja haigusseisunditega (Reisdorff jt 1993, Tsaikina 2005, Allman 2007). Laste intubatsioonil kehtib järgmine ravimite manustamise järjekord: Atropin, sedatiivsed ravimid, anesteetik ja relaksant (vt Lisa 3 lasteintensiivravis enimkasutatavad ravimid). 4.2.2. Lapse ettevalmistus intubatsiooniks Aspireerimine Enne lapse intubeerimist on vaja lapse ülemised hingamisteed aspireerida, et tagada hingamisteede puhtus ja kergendada intubeerimise protseduuri. Aspireerimiseks piisab 70-100 mmHg suurusest rõhust
põhjustada ka hingamisteede ja kuse-suguteede põletikke. Tähtsamad mükoplasmade ja ureaplasmade poolt põhjustatud haigused: M.pneumoniae – farüngiit, trahheobronhiit, pneumoonia, ultseratiivne stomatiit, konjunktiviit, artriit; M.genitalium- suguteede infektsioonid; M.hominis – püelonefriit, sünnitus- ja abordijärgne vaagnapõletik, vastsündinu infektsioonid; NB! Mycoplasma hominis’t on seostatud mitmesuguste urogenitaaltrakti põletikuliste haigusseisunditega, kuid tema rolli hindamisel haigustekitajana tuleb arvesse võtta väga kõrget esinemissagedust tervete inimeste hulgas. M.penetrans – letaalsed infektsioonid AIDS-i haigetel, artriit; U.urealyticum, U.parvum – koorioamnioniit, enneaegne sünnitus. Süüfilis HAIGUSTEKITAJA Treponema pallidum UURITAV MATERJAL sõltub haiguse staadiumist. • Süüfilise 1. staadiumis on materjaliks ulcus durum’ist saadud koevedelik, samuti vereseerum alates 2. haigusnädalast.
annaabi.ee 
