Selleks, et haige saaksid paremat valuravi, on väga tähtis, et ta ütleksid õele, milline ja kui tugev on tema valu. Haiglas on kasutuse ,,valu joonlaud", millel on numbrid 010. 0 tähendab valu puudumist, 10 aga kõige tugevamat valu, mida ta arvad kogevat. Ainult patseinti teab kui tugev tema valu sellel hetkel, mitte õde , mitte ars. Valu tugevuse mõõtmine pärast operatsiooni on patsiendi jälgimise tavaline osa. Patsienti poolt 10 palli ulatuses hinnatud valu dokumenteeritakse haiguslukku sarnaselt vererõhu väärtuse, kehatemperatuuri ja pulsisagedusega. Saadud info lubab haige valuravi paremini korraldada. Et saavutada valuravis paremat tulemust, peab patsient andma õele teada kohe, kui ta tunneb valu isegi siis, kui valu on nõrk või kui on ööaeg. Ei tohi kannatada valu. Haiglas kasutavad erinevaid meetodeid ja viisi valu leevendamiseks. Ravimeid võib manustada veeni- või lihasesisese või nahaaluse süstimise teel
Külastajatele selgitatakse kätehügieeni ja oma riiete kaitsmise nõuet. Külastamine otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Transportides haiget uuringutele ja protseduuridele, kasutatakse kaitsekitlit ja kindlaid. Kõikidele vastavatele osakondadele teatatakse MRSA-ga patsiendi tulekust. MRSA- positiivsete haigete protseduurid, operatsioonid ja muud uuringud on päeva viimased. Nende järel ruum koristatakse ja desinfitseeritakse. Haiguslukku märgitakse MRSA ja tõmmatakse punane joon alla. Kui tekkib kahtlus, et töötajal on koloniseerumine või infektsioon. Personalilt võetakse kolonisatsioonianalüüse siis, kui kahtlustatakse MRSA epideemiat (kui osakonnas avastatakse kaks või enam sama MRSA tüvega patsienti). Analüüside võtmine otsustatakse igal juhul eraldi. Kui töötaja on positiivne, võetakse kontrollanalüüs nädala pärast. Positiivse kordusanalüüsi
Üldseisundit kirjeldatakse ja hinnatakse igal läbivaatusel. See põhineb õe ja arsti tähelepanekutel. Lapse tegevust ja käitumist jälgitakse lapsele märkamatult. Üldseisundit puudutavaid tähelepanekuid tehakse järk-järgult patsiendi jälgimisel: esmakordsel kohtumisel, patsiendi sisenemisel vastuvõtukabinetti, vestluse, anamneesi kogumise käigus, edasise läbivaatuse käigus erinevate elunkondade uurimise juures. Tulemus dokumenteeritakse tervisekaarti, õendus- ja haiguslukku. (Lastehaiguste .... 1986, Mustajoki 2005, Saha 2005) Tervikliku ülevaate saamiseks lisatakse anamnestilised andmed. Üldseisundi kirjeldamisel peaks selguma, millisena patsient näib: haigena või tervena. Olenevalt lapse seisundist hinnatakse üldseisundit: heaks, rahuldavaks, raskeks või üliraskeks. Üheks olulisemaks üldseisundit mõjutavaks teguriks võib olla ebameeldivustunne või valu mingis elundis või kehaosas. (Lastehaiguste ... 1986, Kallas jt 1999)
annaabi.ee 
