Põhjuseks on riikide erinev nakkushaigustealane epidemioloogiline olukord ja tervishoiukorraldus. Üheks põhjuseks on kindlasti ka erinevad majanduslikud võimalused ja prioriteedid tervishoius. Vaktsineerimiste lisamisel immuniseerimiskavasse lähtutakse rahvatervise seisukohalt prioriteetsematest nakkushaigustest ning enim ohustatud elanikerühmadest. Prioriteetsed on need vaktsineerimised, mis aitavad ennetada raskete tagajärgedega nakkushaigusi ning vältida nendest põhjustatud haiguskoormust, sh tüsistusi ja surmajuhte. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Vanus ning vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus:
tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid vigastussuremust ja – haigestumust_ Suurendada kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja (WHO 1986)• Sotsiaalse kapitali indeks• Füüsilise tervise näitaja elanikkonnaliikumisaktiivsust elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, 7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos
10% • WHO (1986): rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus • Peetakse tõenduspõhiseks, et arenenud riikides omavad tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Miks peaks vähendama sotsiaalset ebaõiglust tervises? 1. Ebavõrdsus ei ole eetiliselt aktsepteeritav 2. Rahvastiku tervist mõjutab tulemuslikumalt laiade gruppide tervise edendamine 3. Pikaaegne sotsiaalne ebavõrdsus tervises eeldab ühiskonnalt suuremaid väljaminekuid 4. Kehvem tervis tekitab sotsiaalse tõrjutuse 5
annaabi.ee 
