Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"haiguskoldeid" - 4 õppematerjali

Antibiootikumid
17
odp

Antibiootikumid

osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite, elutegevust. · Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. Avastas... · Antibiootikumi nimega penitsiliin avastas A. Fleming 1929. aastal Kasutusala Kasutatakse selleks,et ravida inimeste,loomade, vahel ka taimede nakkushaigusi ning põletikke. nt.äge põskkoopapõletik. Ravivad bakteriaalseid haiguskoldeid nt.kopsupõletik. Antibiootikume on kahte tüüpi: Kitsa toimespektriga antibiootikumid · Toimivad kindlate bakteriliikide vastu. Kirjutatakse välja juhul, kui on teada, milline bakter tekitab infektsiooni. · Tähtis on, et sellised antibiootikumid on vähem aktiivsed heade või kahjutute bakterite vastu, kui laia toimespektriga antibiootikumid. Laia toimespektriga antibiootikumid · Toimivad paljude bakteriliikide vastu. Neid

Bioloogia → Mikrobioloogia ja...
13 allalaadimist
Nahavähk ja kasvajad
12
doc

Nahavähk ja kasvajad

Nahavähi tüübid Aktiiniline keratoos ehk päikesesarvestumus(kiirguskeratoosid) Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. See nahavähi vorm on üks kõige sagedasematest nahavähi varajastest vormidest ja võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud

Kosmeetika → Iluteenindus
38 allalaadimist
Neuroloogia 2 kursus
20
docx

Neuroloogia 2 kursus

SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge aine tsirka 60%, hallaine tuumad valgeaines aga umbes 7%. kaalub 1200-1300g. 3 Valgeainega seostatakse mitmeid neuroloogilisi seisundeid:  Polüskleroosi (sclerosis multiplexis) seostatakse enim valgeainega kuid polüskleroosi haigetel on leitud haiguskoldeid ka hallainetel. Autoimmuune haigus.  Valgeaine hävingut on täheldatud ka Alzheimeri tõve põdevatel pt.  Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad.  Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines.  Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist. Suuraju sagarad reguleerivad:

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
42 allalaadimist
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

Eristatakse normaalset lokalisatsiooni, aberrantset lokalisatsiooni ja väärlokalisatsiooni. looduskoldelised haigused on ühelt poolt metsloomade ja teiselt poolt koduloomade (vahel ka inimese) ühised haigused. Looduses ja inimasulates moodustuvad loomade hulgas püsivad haiguskolded, kus parasiidid kaua tsirkuleerivad. Looduskoldelistel haigustel 11 eristatakse primaarseid looduskoldeid, sünantroopseid haiguskoldeid ja sekundaarseid looduskoldeid. Vt. ka looduskoldelised parasitoosid. looduskoldelised parasitoosid. Looduskoldeliste haiguste hulka kuuluvad paljud parasitoosid. Koduloomad ja inimese looduskoldelised parasitoosid jagatakse levikuviisi järgi kahte rühma: transmissiivsed looduskoldelised parasitoosid ja mittetransmissiivsed looduskoldelised parasitoosid. looduskolle. Metsikus looduses moodustuvad haiguskolded, kus parasiidid kaua

Meditsiin → Meditsiin
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun