Teised õunapuu perekonda kuuluvad liigid (näiteks mets-õunapuu) ei ole aed-õunapuu esivanemad. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad on olnud aastatuhandeid tähtis toiduaine. Mägi-õunapuud ei haigestu mitmesse aed-õunapuude haigusse ja neid saab kasutada haiguskindlamate sortide aretamiseks. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis peamiselt kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Tänapäeval on teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas
kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aretamiseks. Aed-õunapuu arengus on teatud osa olnud ka mets-õunapuul (Malus sylvestris) ja kitaikal e ploomilehisel õunapuul (Malus x prunifolia). [2] Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu. On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest
Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on väga tugevalt umbrohtunud, võib selle jätta mustkesasse. Põhjendatud on see ainult siis, kui kesa hoitakse kevadest sügiskülvini mustana. Kesaharimine on paljus sarnane sügisese mullaharimisega. Haiguste tõrjel ja eriti profülaktikas on oluline kasutada kõiki agrotehnilise tõrje võtteid, mis välistavad või vähendavad teatud haiguste esinemist. Terve, haigusvaba ja hea seeme (või haiguskindlamate sortide seeme) loob eeldused ka haigustest kahjustamata suure saagi saamiseks. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide
põllumajandusmasinate tootmises kui ka põllumajandustootmises. Põllumajandusettevõtted on äriühingud mis on orienteeritud kasumi tootmisele, mille tulemusel masinad ja ettevõtted suurenevad, sest ainult suured on võimelised seda tehnikat endale muretsema. Arvestab kõike eeltoodut ja see võimaldab kasutada loodusressursse ka meie järeltulevatel põlvedel. Sellele üleminek eeldab: *suurema saagipotensiaaliga ja haiguskindlamate sortide aretamist ja kasutamist *väetised ja taimekaitsevahendid keskkonnasõbralikumad nii nagu ka nende kasutamine *hari mulda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja *põllumajandustehnika( mullaharimine, väetamine, taimekaitse, saagikoristus ja koristujärgne töötlemine) kasutamine olgu ratsionaalne *kütusekulu vähendamine *vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund
moodustised lehtede, lehe vartel, okstel, juurtel j,. Pahas on õõnsus ka kambrikesed, milles elavad kahjurid. Pahkasid võivad tekitada ka haukamissuiste või suuhaagikestega kahjurid. 6. Taimekahjustajate tõrjemeetodid Agrotehniliseks tõrjeks on need võtted, mis kaitsevad põllumajanduskultuure taimekahjustajate eest. 5 Siia hulka kuuluvad: 1. Haiguskindlamate sortide kasvatamine ja aretamine; Ei tasu valida puid ja põõsaid, mis nakatuvad kergesti haigustesse. 2. Õige külvikord; kõige tähtsam! külvikorraga on võimalik vältida just teatud kultuuridel esinevaid kahjureid ja haiguseid. 3. Õige väetamine; tasakaalus peab olema ja liigile, sordile vastav. (Agrofoon - reguleerib täielikult taime kasvatamist - temp, kastmine, kui väetada, siis korralikult, mitte ainult lämmastiku ja siis
annaabi.ee 
