Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud toituvad fagotsüntoosi teel antikehadega märgistatud ,,vaenlastest". Vaktsineerimine Immuunvastuse esilekutsumine. Vacca lehm. Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja. Viirushaiguse kulgemine võib olla: Äge nakkus rakkude surm (lüütiline tsükkel) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS)
15. Omandatud ja kaasasündinud immuunsus. Vastus: Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanematelt järglastele. Kui hiljem sama tõvestaja organismi satub, tunnevad antikehad sisstetungija ära ja hävitavad selle enne, kui see paljuneda ja kahju teha jõuab. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni, selle kestus sõltub konkreetsest haigusetekitajast. Kaasasündinud immuunsus ei muutu eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigusetekitajatele ja see on päranduv. 16. Mis toimub organismis vaktsineerimisel? Vaktsineerimise tähtsus. Vastus: Vaktsineerimine on tähtis, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut.
viirusevektoriks. Mis kaitseb meid viiruste eest? · Immuunsüsteem, mille moodustavad valgeds vererakud e. Lümfotsüüdid · B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid · T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. · Makrofaagid e. Fagotsütoos e. Õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vaendlatest" Vaktsineerimine on immuunvastuse esilekutsumine Vaktsiiniks on mingi osa haigusetekitajast, näiteks osa tema DNA-st, mõni valk, varem oli ,,nõrgestatud" haigusetekitaja Viiruse kulgemine võib olla: a) Äge nakkus toimub viiruste lüütiline tsükkel b) Peidetud nakkus sarnane lüsogeensele tsüklile (huuleohatis) c) Krooniline ehk pidev nakkus viiruse omadused muutuvad kiiremini kui organism suudab neid hävitada (hepatiit, AIDS) Mõned viirustest põhjustatavad kasvajad: * Papilloomviirus Emakakaelavähk, soolatüükad, konnasilmad
mikroobiga seotud haigusega. 4 Haigustekitaja peab olema nakatatud organismist uuesti isoleeritav ning identne punktis üks isoleeritud mikroobiga. Kochi postulaadid kehtivad, kui 1 haigusel on ainult üks põhjus 2 üks tekitaja annab tulemuseks ainult ühe haiguse Nimetatud eeldused ei ole aga täidetavad.. 1 kui haiguse tekkel on mitu põhjust 2 kui haiguse tekitaja annab tulemuseks mitu haigust, 3 tekitaja kandvuse korral, 4 haigusetekitajast mittesõltuvate tegurite (vanus, tõug) puhul. 31. Sergei Vinogradski Ta võtab kasutusele selektiivsöötmed, et isloleerida veest ja mullast teatud kindlaid mikroobirühmi. Isoleeris esimese vabaltelava N2 siduja bakteri Clostridium pasteurianum. Seega teeb Vinogradski esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. 32. Alexander Fleming. Avastas lüsosüümi ensüümi, mis lüüsib bakterite rakukesta peptidoglükaanis glükosiidsidemeid. 1928
annaabi.ee 
