ning hakkab paistetama. 3Histamiin on signaaliks valgete vererakkudele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad paktereid. 4Humoraalne reakts nakkuse vastu?-toksiine ja antikehasid eritatakse vereringesse, mis rundavad vahetult baktereid ja viiruseid. 5Millal kaitseb meid immuunsussusteem?-Siis kui moni bakter on sattunud organismi.kaitseb ainult tuntute patogeenide eest. 6Vaktsineerimine?-vaktsi käigus viiakse organismi norgestatud haigsed, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda. 7Allergia?-ulitundlikkus 8Allergeenid?-ravimid, kemikaalid, 8ietolm, seente spoorid, tolmulestae väljaheited, koduloomade karvad. 9Miks tekib palavik?-kuna organism reageerib nakkustele, moodukas kehatemperatuud stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. 10Lihaste ATP allikad?-ATP, gl8kol88s, aeroobne hingamine. 11Energeetiline pidevus?-organismi pidev varustamine energiaga 12Igapäevane energiaallikas?-Gl8koos./rasvad, valgud
Kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt. Vanemaealistel inimestel aitab kehaline aktiivsus mõnevõrra parandada või lausa ka säilitada mälu. Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: · Ülekaal · Liigesevalud · Stress ja depressioon · Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus · Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda inimestel treenida nii nagu nooruses. Muutused toimuvad ka tasakaalu osas, liikumise koordineerituses. Lihaskude ja luukoe tihedus vähenevad, südame funktsioon halveneb. Kuidas peaksid vanurid treenima end? Soovitatavad ettekirjutused vanemaealiste treeninguks: · pikem soojendusosa · vältida hüppeid, jooksmist · vältida pikki liikumiskombinatsioone ning koordinatsiooni nõudvaid harjutusi
kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi. kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt. Vanemaealistel inimestel aitab kehaline aktiivsus mõnevõrra parandada või lausa ka säilitada mälu.Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: Ülekaal Liigesevalud Stress ja depressioon Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas.
298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki intelligentss testid- koosnevad nii verbaalsetest kui mitteverbaalsetest ül, 8 laadi ül 300. Ühe geeni haigsed: Fragiilse X-i sündroom, fenüülketonuuria, Rett´i sündroom, Lesch-Nyham´i sündroom, teada üle 250 geeni (sündroomi), üldiselt tekivad de novo 301. Fenüülalaniini metabolismihaigused: fenüülketonuuria (fenüülalaniini ülehulk), türosinoos (vaimne alaareng), türosineemia (vastsündinute hukkumine), alkaptonuuria (osade kudede värvmine mustaks nt liigesed, kõrvad), albinism (pigmendi
annaabi.ee 
