olemasolevate kliinikute asemele. Kui ei oleks sellist vaesemat kontingenti inimesi, kelle huve silmas pidades oli vaja juba eelnevalt luua need kuus kliinikut, poleks minu arvates väga keeruline haigla juhil sulgeda need kuus kliinikut ja luua üks suur ja tugev keskhaigla. Aga kuna just kardeti sulgemise tõttu tekkivaid poliitilisi probleeme ja survet, siis otsustati kliinikud ümber muuta iseseisvateks haiglateks. Ilmselt on juba ka sealse vaesema piirkonna inimesed harjunud esmast arstiabi saama suhteliselt kodu ligidalt, siis olekski kliinikute päris sulgemisega kaasnenud ebameeldivad probleemid. Kuigi igasugune uus süsteem võib tunduda algul vale, harjumatu, ebaõiglane ehk, aga võib-olla oleksid inimesed pikapeale harjunud, et arstiabi on küll kaugemal, aga see eest kvaliteetne, tõhus jne.
kuid töökad inimesed, kellest loodeti veel midagi saada. 18. sajandi haiglad olid välja kasvanud vara-Uusaja töömajadest (hopitaux generaux), mis olid eelkäijaks nii tänapäeva haiglatele kui vanglatele. Ravi ja protseduure tehti 18. saj-19. saj algus vähe, eesmärgiks oli valude vähendamine ja elukvaliteedi tagamine. Haiglal ka 19. sajandil oli tugev sotsiaalne roll - aidata vaeseid. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks. 7.LOENG Evolutsiooniõpetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule (vt ka eugeenika ja natsimeditsiin) avastati geenid, kromosoomid. märgati mutatsioone. lamarkism andis hoogu hügieenile ja kehakultuurile. mendeli seadused pidasid paika. nähti võimalusi, kuidas sünniks vaid parimate omadustega järglased jne. avastati pärilikud haigused. no ja siis sellega hakkas kaasas käima ka kogu eugeenika krempel, mille kohaselt need ''ebaväärtuslikud'' olid halbade geenidega ja pidid
generaux), mis olid eelkäijaks nii tänapäeva haiglatele kui vanglatele valgustusaja kaasa toodud mõtteviis, et inimest saab parandada, tähendas, et ka karistust toona käsitleti mõnes mõttes kui ravi. Haiglal ka 19. sajandil tugev sotsiaalne roll aidata vaeseid. Patsiendid lootsid haiglas süüa saada ja rasked ajad üle elada. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks. Samas polnud haiglad toona päris sajaprotsendiliselt (nagu mõnikord väidetakse) highway surma poole. Kuigi ravi jms protseduure tehti 18. saj-19. saj alguses vähe, oli siiski eesmärgiks valude vähendamine ja teatava elukvaliteedi tagamine. 19. sajandi keskel oli haiglameditsiinis väike mõõn. Haiglaid tekkis palju, inimesi neis oli samuti hulganisti ning nakkusnäitajad kippusid tõusma. Tundus, et põletikud haiglas on