(vormunud roe). Keskkonna ja rutiini muutumine Haiglasse vastuvõtmine Haiglasse tulekuga kaasneb sageli sisseharjunud eritamisharjumuste muutumine. Privaatsuse puudumine Täiskasvanud inimestele ei esitata tavaliselt küsimusi nende sooletalitluse kohta. Teatud haiglates kuulub see aga haiglarutiini ning mõned pt, kes on haiglasse tulnud mitte soolestikuga seotud põhjustel, võib seda käsitada oma privaatsusesse tungimisena. Harjumatu rutiin. Kui haiglarutiin erineb pt isiklikust väljakujunud eritamisrutiinist, võib see tal selles elamistoimingus probleeme tekitada. Näiteks pt soolestik on harjunud toimima kohe pärast hommikusööki, aga pt ei saa kohe tualetti minna, sest ta peab voodis olema ja arsti visiiti ootama. Tänan! Kasutatud allikad http://www.peninsulasurgery.com/wp-content/uploads/2015/03/P.png http://what-when-how.com/wp-content/uploads/2012/08/tmp61b6111_thum b222.png ÕENDUSE ALUSED
elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida. Klaus ja Kennell tõid välja, et ainus, mis seda võiks takistada, on haiglarutiin (last nähti vaid söögikordadel). 1976 püstitati hüpotees: vahetult peale sündi on ,,kriitiline periood". Pöördeperiood kestab vaid paar tundi. Loomuliku suhte kujunemiseks on vaja paljal lapsel tunda paljast ema. Eestis on reegel, et last ja ema ei eraldata üksteisest 2 tunni jooksul pärast sündi. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel (enamasti laps ja ema)
on midagi vaja, siis ema ei reageeri. M. Klaus ja J. Kennell (1975) - jälgisid kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Nad eristasid erinevaid puudutamise rütme, kust ja kuidas emad silitavad, jne. Vaatlesid emade käitumist ja klassifitseerisid eri liigutusi, jne. Kirjeldasid, et emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi. Ja teised kes seal juures on, on ka ülevas meeleolus. Ema huvi lapse vastu, tahab teda tundma õppida. Ainus asi, mis võib segada seda, on haiglarutiin (ema ei saa näha last pärast sündimist, näeb ainult siis kui on söögiaeg). Kriitiline periood, kus pannakse paika laste tundlikkus, on kohe pärast lapse sündi (paar tundi). Oluline nahk - naha kontakt, aitab kaasa meelelisele arengule. Last ei tohi eemaldada pärast sündimist emast. 1976. püsitati Klausi ja Kennelli poolt hüpotees, mille kohaselt on seotussuhte kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Selle hüpoteesi kohaselt on kõige kriitilisem