Need infektsioonid toovad endaga kaasa mitmeid probleeme. Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfektsiooni juhtu, mis moodustab 25 miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis.
Turvaline, kiire ja ohutu. Töötab patareidega. Tulemus saadakse 10–60 sekundi pärast. Mõõtmise lõppemisest antakse teada (piiksuga). Tulemused fikseeritakse mällu. Täpsus 0,01 °C. Puudus — hinnalt kallis, ei soovitata rektaalseks mõõtmiseks, esineb ebatäpsusi mõõtmistulemustes. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) Foto 2. Digitaalne veekindel termomeeter, painduva otsaga (Medical24 i.a.). Foto 3. Ühekordsed kraadiklaasi katted haiglainfektsiooni leviku ennetamiseks (Medical24 i.a.). 9 Lutt-termomeeter Kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks oraalselt kuni kolmeaastastel lastel. Lutt- termomeeter ei sobi kasutamiseks lutina. Mõõtmise kestvus kolm minutit. Minimaalse mõõtmise aja jooksul signaaltoonini (piip) peab termomeetrit mõõdetavas kohas paigal hoidma. Palaviku kahtluse korral ja kui mõõtmistulemus on kõrgem kui 38,5 °C, tuleb
infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakkas kasutama aineid, mida nimetataks antiseptikumiteks. Louis Pasteur - tõestas eksperimentaalselt mikroorganismide paljunemist. Robert Koch - oli esimeseks avastamaks 1876 aastal siberi katku, 1882 a. tuberkuloosi ja 1883 a. koolera tekitajaid Paul Fürbringer 1888. a
annaabi.ee 
