Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka
Mitte vahetada teemat enne, kui mõlemad osapooled on oma arvamuse öelnud. Avastades, et ollakse teemast kõrvale kaldunud, öelda see otse välja ja käsitleda teemat edasi. Sõnum peab olema sirgjooneline Sirgjoonelise sõnumi puhul langevad vestluse väidetav ja tegelik eesmärk kokku. Sirgjoonelisus tähendab seda, et kõneldakse tõtt. Öeldakse seda, mida tegelikult tuntakse ja mõeldakse. Sõnum peab kuulajat toetama Tähtis on suhe, mitte üleoleku demonstratsioon või partnerile haigettegemine. Aus suhtlemine tekitab lähedustunde. Mitte kasutada: üldistavaid silte (loll, laisk, jne); sarkasmi, mis väljendab põlgust, viha, solvumist; minevikus tuhnimist, vana meeldetuletamist; negatiivseid võrdlusi; süüditavaid "sina-sid"; ähvardusi. Minakontseptsioon Mina on sotsiaalne ja psüühiline nähtus, seotud enda ja ümbritseva maailma vastandamise tunnetamisega ja teadvuse kestvusega. Mina kui psüühilise elu reguleerivat alget ja isiksuse
tahab seda sageli maha vaikida. Meedia põhjal võib tekkida arvamus, et põhilised probleemid seostuvad õppimisega. Õpilased ise peavad aga koolielu kõige olulisemaks probleemiks just vägivalda. Koolivägivald on terav probleem nii Eestis kui ka teistes riikides. Õpilased veedavad suurema osa päevast koolis ja seetõttu peaks kool olema turvaline koht. Kiusamist peetakse agressiivse käitumise alaliigiks. Agressiivne käitumine on tahtlik kahju ja haigettegemine või ebamugavuse valmistamine. Kiusamise tunnusteks on tegevuse kordumine ja tasakaalu puudumine võimusuhetes. Tasakaalutus esineb mitmel viisil: ohver on füüsiliselt nõrgem kui kiusaja; kiusatakse üht kindlat ohvrit; ohver arvatakse grupist välja ning temale ei pöörata tähelepanu (Kraav, I. 2001:131) Uueks sõnaks koolides on tekkinud "mobbing" see tähendab psühhoterrorit ja vägivalda. Koolis esinevat vägivalda saab jagada füüsiliseks ja vaimseks. Vaimse
annaabi.ee 
