Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik. Haigustekitajate massilise leviku peatamiseks vaktsineeritakse inimesi. Edaspidisel nakatumisel sama haigusetekitajaga ei haigestuta üldse või põetakse haigus läbi väga kergelt. Kui organismi viiakse kindlate haigustekitajate vastu mõeldud aktikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus. Aktiivne immuunsus kestab passiivsest immuunsusest kauem. 30.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsiine valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest (toksiinid). Vaktsiini süstimisel organismi hakatakse valmistama antikehi haigusetekitajate või selle toksiini vastu
Jenner nakatas poissi ja poiss omandas immunsuse Variola viiruse ehk rõugete suhtes (1798). Tänapäeval on vaktsiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel tutvustatakse organismile võõraid antigeene, mis pärinevad haigustekitajatelt ning nii õpetatakse organismi nende vastu võitlema. Samas ei haigestuta selle protsessi käigus tegelikult. Tekivad B-ja T mälurakud mistõttu esineb uuel rünnakul kiire immunoloogiline kaitse. Ideaalse vaktsiini omadused: · laialdaselt kasutatav (st kasutatav kõikjal üle maailma) · temperatuuri (kuumuse) kindel, · esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, · oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel.
vastu. Seejärel vaksiinid tüüfuse ja kooler(1896) ning katku (1897) vastu. Tänapäeval on vaksiine 26 nakkushaiguse vastu. Vaksineerimisel kasutatakse enne töödeldud haigustekitajat, mis ei ole võimeline haigust tekitama, kuid tagab siiski immuunsuse tekke. Vaksineerimisel tutvustatakse organismile võõraid antigeene, mis pärinevad haigustekitajatelt ning nii õpetatakse organismi nende vastu võitlema. Samas ei haigestuta selle protsessi käigus tegelikult. Tekivad B-ja T mälurakud mistõttu esineb uuel rünnakul kiire immunoloogiline kaitse. Paljud mikroobid püüavad immuunsüsteemi ära petta. WHO järgi on ideaalse vaktsiini omadusteks esiteks see, et ta oleks laialdaselt kasutatav (st kasutatav kõikjal üle maailma), oleks temperatuuri (kuumuse) kindel, esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel
annaabi.ee 
