· Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest: · Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad. · Antikehad. a)saadakse emalt-rinnapiimaga b)tekivad haigestmise korral(nt tuuklerõuged) c)vajktsineerimine · Õgirakkud. HI-viirus Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus ehk HIV on viirus, mis põhjustab Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroomi (AIDS). HIV ründab inimese immuunsüsteemi, põhjustades kroonilise ning progresseeruva haiguse ja muutes inimese vastuvõtlikuks nakkushaigustele ning vähile. HI-viiruse saamisel tavaliselt kohesed haigusnähud puuduvad. Paari nädala pärast võivad ilmneda
mille tagajärjel ei suudeta adekvaatselt hinnata haiguse tekitanud objekti välimust ega iseloomu. Samuti esineb selle astme puhul lühiajaline võimetus hinnata haigust tekitanud objekti lähedasi (haigestunud isik kipub idealiseerima näiteks objekti ema, kes on mürgise mao iseloomuga või arvab, et objekti mustad sokid mis vedelevad diivani kõrval ja nurgas on "loominguline korralagedus" ja on lihtsalt nii armas). Keskmise raskusega haigestmise puhul esineb lisaks eelnimetatud sümptomitele veel lühinägelikkus, keskendumisvõimetus, söögiisu kadumine või vastupidi lõpmatu söömine. Käitumine muutub ebaadekvaatseks ning haigestunud isik võib liikuda pikemat aega ringi ebamäärase naeratusega näol, mis pole konkreetselt kellelegi suunatud. Võivad esineda äkilised naermise või nutu hood, tihtipeale esinevad nad koos üheaegselt. Suureneb keha
kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249). Skisofreenia põhjus Kuidas seda on uuritud Tulemused Geneetiline eelsoodumus kaksikute meetod, lapsendamised Tõestatud Viirushaigused raseduse ajal Epidemioloogilised uurimused Vajab uurimist Rahvastiku-uuringud, Lapse kasvutingimused lapsendamised Hüpoteesid Kriitika ja emotsionaalne