Tegi: Celiina Valdner. Välimus: Hahk on väikese hane suurune rohmakas raskepärase lennuga lind. Isalind on hundsulestikus valge kaela ja keha ülapoolega, kukal on roheline, põsed ja kõhualune mustad, rind kreemikas. Emalind, noored ja sulgimisjärgne isalind on tumepruunikollaseviirulise sulestikuga. Nokk ja jalad on hahal rohekad. Hahk kaalub keskmiselt 2,2 kilogrammi. Elupaik ja viis ning levik: Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja Euraasias. Eestis leiab hahka eelkõige LääneEesti saartel ja teda leidub ka Põhja Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Ta pesitseb peaaegu eranditult väikestel meresaartel tavaliselt rannaroostikus Toitumine: Hahk toitub limustest, eriti tähtsal kohal on rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima.
saare, Loonalaiu ning 161 väikesaart ja rahu. Vilsandi märgala pindala on 24 100 ha, üle poole sellest moodustab meri (Kuresoo, 1998). Kihelkonna ja Vilsandi ümbruses paljandub korall-lubjakivist biogermne dolomiit, siinsed rannad ja rahud on Eestile ebatüüpiliselt kaljused (Kuresoo, 1998). Vilsandi sakiline rannajoon ning saarte, rahude ja rannikujärvede rohkus meelitab veelinde. Meresaartel pesitseb 3500-4500 paari Vilsandi vapilindu- hahka. Praktiliselt ai nult Vilsandi randadel kohatakse meil läbirändavaid ning vahel ka talvituvaid merisirlasid. Vilsandi vetes, eriti Innarahu ja Harilaiu ümbruses elab aastaringselt hallhülgeid (Kuresoo, 1998). Hiiumaa laiud ja Käina laht Ramsari ala suurus on 17 700 hektarit ning selle piiridesse kuulub ka osa Hiiumaa kagurannikut (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma jt., 2008).
ta teise ringkirja vaimulikele ja õpetajatele, tabanud ikaldus. milles kutsus kaitsma jugapuud, luuderohtu, 1664 laienes Eesti alale Rootsi metsaseadus, mis pooppuud, alpi võipätakat, siberi võhumõõka, manitses säästvale metsaraiele ja kehtestas kaunist kuldkinga jt. taimi ning hahka ja korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, metskitse. Ringkiri lõppes üleskutsega, et iga mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) kooli lipukirjaks olgu sõnad: "Armastagem raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut. ning kaitskem loodust!". Need olid esimesed omataolised ringkirjad, millega viidi