avad osa mõlemad pooled- hageja ja kostja - ningkohtuorg aniks olnud magistraat või preetor, asja ei arutata sisulise l t e g a t e h t t a k a o t s u s t , t e a t a v a t e protsessuaalsete vormelite (legis actio) võimalikult täpses täitmises, võtavad osa mõlemad pooled - eesmärgigapoolte taotluste kindlakstegemine - kostja kohaletoomine on hageja kohustus, Protsess lõppeb pooltevahelise õigustüli fikseerimisega.Hagiõiguse e. sobiva hagivormi leidmine - Hagivormide arv piiratud ei saa suvaliselt tõlgendada ega laiendada- h a g i v o rm i ko h u s t u s l i k ku s - p re e t o r i ko h u s k a s h a g i s s i s a l d u v n õ u e o n p i i s a v j a ko h a l d a t a v. M o r a a l j a õigusteadvus ei asenda hagivormi. 1.vormelite esitamises eksimine - kogu protsess kehtetu - eksinud pool ei saa rahulikult ja ilma vigutegemata midagi ülitäpselt lausuda. 2
ja peremees vastutas peculiumi ulatuses. Lapsed olid isa võimu all ja said täieliku õigusvõime pärast isa surma. Võisid ka peculiumiga saada majandusliku iseseisvuse või pereisa võimu alt vabaks laskmisega. 4.Õigusmõistmine Ius civile-tsiviilõigus oli kodanike õigus. Õigusmõistmises kohtukorraldus jagunes avalik ja eraõiguslikuks. Menetluse avas preetor,tuli ametisse kodanike hulgast. Kõigepealt uuris poolte seisukohti, kuid ta ei olnud otsuses vaba. Kui õigus nägi ette hagivormi-actio, võis preetor tellida eraõigusliku kohtuniku-iudexi. Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium
Lapsed olid isa võimu all ja said täieliku õigusvõime pärast isa surma. Võisid ka peculiumiga saada majandusliku iseseisvuse või pereisa võimu alt vabaks laskmisega. 4.Õigusmõistmine Ius civile-tsiviilõigus oli kodanike õigus. Õigusmõistmises kohtukorraldus jagunes avalik ja eraõiguslikuks. Menetluse avas preetor,tuli ametisse kodanike hulgast. Kõigepealt uuris poolte seisukohti, kuid ta ei olnud otsuses vaba. Kui õigus nägi ette hagivormi-actio, võis preetor tellida eraõigusliku kohtuniku-iudexi. Kui preetor oli uurinud asja, kuulutanud nõude hagevaks ja tellinud kohtuniku, siis muutus menetlus kodanike asjaks. Kohtunik kontrollis asjaolusid. Kodanike hulgas kujunes välja püsiv õiguasjatundjate kiht ehk amatöörjuristidest eliit. Võisid muuta õigustegevuse oma kutseks. Tõde seisnes isade kogemustes ja praktikas järeleproovitud tulemustes. Läbikäimisel võõrastega kujunes välja ius gentium
annaabi.ee 
