Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult. Määrus, mille peale ei saa edasi kaevata, määruskaebust esitada, jõustub kätte- toimetamisest või teatavaks tegemisest. Määrus, mille peale saab esitada määrus- kaebuse, jõustub peale seda, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning määruskaebust ei ole esitatud12. 15. Lihtsustatud menetlused Lisaks üldisele hagimenetlusele sätestab TsMS lihtsustatud menetlused. Need on kirjalik menetlus poolte nõusolekul, kirjalik menetlus kohtu määramisel, lihtmenetlus ja dokumendimenetlus. 15.1. Vastavalt TsMS §-le 403 lg 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. See tähendab, et hageja esitab hagiavalduse, milles märgib ära, et on nõus kirjaliku menetlusega TsMS paragrahvis 403 sätestatud korras. Kostja annab vastuse ning märgib samuti ära, et on nõus kirjaliku menetlusega
Aktisaselts kujundati ümber osaühinguks, kuid kaebajat ei märgitud osanikuna. Kohus määras 10 istungit ning siis Saare maakohus kogu koosseisus (ükshaaval) taandas end 2000a, kuna kaebaja esitas kohtunike suhtes kriminaalmenetluse alustamise avaldused. Menetlus oli peatatud hageja õigusjärglase väljaselgitamiseks. Probleemid esindusõigusega ja kohtusse ilmumisega. Õige lahendamine Kohtuasja õige lahendamine saab toimuda uurimispõhimõtte või võistlevuse põhimõtte alusel. Hagimenetlusele on omane võistlevuse põhimõte. Selle põhimõtte alusel eeldatakse, et menetlusosalised esitavad omapoolsed argumendid ja tõendid ning kohtu roll tõendite kogumisel on üldjuhul passiivne va avaliku huviga kohtuasjades. Võistlevuse põhimõte on omane anglo-ameerika kohtusüsteemile. Võistlevuse ehk kontradiktoorsuse põhimõtte väljendusteks on nii TsMS § 5 lg 1 kui ka näiteks § 230 lg 1 ja 2. TsMS § 5 lg 1 - Hagi menetletakse poolte poolt esitatud asjaolude ja
Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Arvestades otsuse p-des 16-18 märgitut, tuleb asja uuel läbivaatamisel viivise üle otsustamisel siiski arvestada, et hagejal on õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses ulatuses. 3-2-1-25-16 p 13 viivise määr tarbijalepingus OÜ X (hageja) esitas maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse isiku X (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Kostja vastuväite tõttu läks asi üle hagimenetlusele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ülikool ja kostja õppekulude hüvitamise lepingu. Ülikool esitas arve, mida kostja ei tasunud. Kostjaga sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel loovutas ülikool oma nõude kostja vastu hagejale. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
annaabi.ee 
