kõrgematele korrustele pääseks. Puid kulus küll palju, aga sooja saadi piisavalt. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omadest: kõigepealt olid nad suuremad, seinad olid kivist ja ruume lossis rohkem. Ent õled olid põrandakatteks ka feodaalidel, aknaklaase asendas pärgament või seapõis ning mööblit oli lossiski üsna napilt. Lemmikajaviiteks oli jahipidamine, kust ülikud said liha oma toidulauale. Kõrgelt hinnati küttimist hagijate ja jahikullidega, eriti viimastega, sest lindu oli märksa raskem välja õpetada kui jahikoera. Väga levinud olid turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi: täies relvastuses rüütlid püüdsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Söögilaud oli lihtinimeste omast tunduvalt rikkalikum: söödi liha, saia, joodi veini. Liha pakuti enamasti keedetult, mistõttu ta riknes üsna kiiresti. Kõrvalmaitset püüti kaotada ohtra vürtside lisandamisega
ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil. Hundijahiks kõlbab kõrgekasvuliste hagijate kari (vene hagijas). Eesti hagijas on ainus koeratõug, mis on Eestimaal aretatud! Eesti hagijat võib kasutada jänese, rebase ja ilvese jahil. Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile
lihtsalt aktsepteerib. King Charles spanieli eksklusiivne armastus on kogemus omaette. Ta üritab lbusaid klounitrikke, kui märkab, et perenaisel on halb tuju ja on nurruvalt rahulolev, kui kik on korras ja tal lubatakse perenaise süles mnusalt 13/ 13/31 pikutada. See on enesestmistetavalt tema aristokraatse siniverelise krgeaususe privaatne privileeg. Eesti hagijas Eesti hagijas on aretatud kohalike hagijate ristamise teel Beagle, Inglise rebasehagijaga (foxhound), Sveitsi hagijaga (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), Luzerni hagijaga (Luzernen laufhund) ja Berni hagijaga (Dreifarbiger Berner Laufhund). Kogu aretustööd mjutas see, et ennesja aegses Eestis oli keelatud jahipidamine hagijatega, kelle turjakrgus oli üle 45 cm. 1954. aastal viibis Eestis spetsiaalne komisjon, kes vaatas üle 648 koera kohta esitatud materjalid ja uue hagijatu
Ja kui suur roim see on oma leiba otse põllult süüa? Ei tea küll, kas just, niisugused mõtted tal peast läbi läksid, kuid kindel on, et Fleurde- Lys äkki ta pilgust kohkus. Ta vaatas ringi, , ema polnud näha. «Mu jumal,» ütles ta punastades ja rahutult, «mul on väga palav!» «Tõepoolest,» vastas Phoebus, «varsti on keskpäev. Päike kõrvetab. Peab kardinad alla laskma.» «Ei, ei,» hüüdis vaeseke, «vastuoksa, mul on värsket õhku vaja.» Nagu hirv, kes hagijate karja liginemist tunneb, tõusis ta püsti, jooksis klaasukse juurde, avas selle ja ruttas palkonile. Phoebus järgnes talle üsna tusasena. Jumalaema kiriku esine plats, kuhupoole teatavasti palkon oli, pakkus sel silmapilgul kurjakuulutavat ja kummalist vaatepilti, mis ara Fleur-de-Lysi hirmu teise suunda pööras. Määratu rahvahulk, mis kõigis lähedastes tänavates edasi-tagasi voogas, täitis sõna otseses mõttes kogu platsi