Istungil küsitlesid mõlemad advokaadi kõiki tunnistajaid ning viimasena küsitles süüdistav advokaat Andrewd. Sinnamaani oli Andrew teinud kõike nii, nagu Turner talle öelnud oli. Lõpuks tuli Andrewl peale aga julgusehoog ning ta rääkis südamest kõik ära nagu tema arvas. Ta seletas, kuidas paljudel meestel, kes meditsiinis on imesid teinud, pole arstipabereid olnud. Ta tõi näidetena välja sellised mehed nagu: Koch, Pasteur, Ehrlich, Haffkine ning Metsnikov ja võrdles neid Stillmaniga. Peale tema pikka kõne paluti kõigil peale nõukogu liikmete saalist lahkuda ning tagasi tulles sai doktor Andrew Manson ainukese uudise mida ta ootas, teda ei kustutata arstideregistrist. Nõukogu mõistis, et ta oli tegutsenud heade kavatsustega.
avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi. Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist
shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning Pasteuril oli vastaseid isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul arenesid nii mikrobioloogia kui vaktsinoloogia kiiresti: Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. 4 Miks on vaktsineerimine vajalik? Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete