Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"habituatsioonile" - 4 õppematerjali

Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused
12
pptx

Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused.

kus õppimisele avaldavad mõju nii inimesed kui keskkond. · Õppijal tähtis roll, sest tema konstrueerib kogu uue info, mis on saadud välismõjutajate poolt. · Õpetaja on toetaja. Primitiivne konstruktivism Primitiivne = algne. Primitiivne konstruktivism i puhul inimine õpib harjuma erinevate stiimulitega, toimub habituatsioon. Toimub varasemate kogemuste põhjal sarnastele olukordadele reageerimine samamoodi. Lisaks habituatsioonile on sensiatsioon. Sensiatsiooni puhul võimendub inimese reakstioon üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Radikaalne konstruktivism Radikaalses konstruktivismis teadmised ei peegelda objetiivset reaalsust, vaid ainult meie kogemuse poolt korrastatud ja organiseeritud maailma. Toimub skeemide individuaalne konstrueerimine ja täiendamine, ei eristata õigeid ega vaalesid teadmisi, vaid alternatiivseid teadmisi. Õpetja on suunaja, kes teeb võimalikuks probleemide lahendamise.

Pedagoogika → Pedagoogika
41 allalaadimist
Käitumise bioloogilised alused-Õppimine
6
odt

Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

Instinkid on ka inimese jaoks ääretult olulised, eelkõige elu alalhoiu ja soojätkamise seisukohalt. Õppimine on indiviidi suhteliselt püsiv muutumine,mis on saavutatud kogemuse tulemusena; uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Sensitisatsioon ehk tundlikkuse teravdamine on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. Kahtlemata juhtub aeg- ajalt asju,mille tagajärjed on väga häirivad ja võimalik et eluohtlikud. Niisugused sündmused toimuvad hoiatavalt ning loomade tundlikkus ja tähelepanu nende suhtes teravneb. Habituatsioon ehk harjutamine seisneb selle äraõppmises, et mõned korduvalt ettetulevad

Psühholoogia → Psühholoogia
206 allalaadimist
Bioloogiline psühholoogia
25
docx

Bioloogiline psühholoogia

- Mida korduvam uimasti kasutamine seda väljendunumad muutused aju keemias ja inimese käitumises - Uimastid ärgatavad närvirajad mis kulgevad keskajust eesajju ja kasutavad virgatsainena dopamiini - Närvirajad tegelevad olulisuse omistamisega kogetule ilma teadvuse osavõtuta – nii muutuvad uimastid ja nendega seostuv olulisimaks  Tolerantsus –. Sensitisatsioon e. toime tugevnemine e. pöördtolerantsus. - Pöördtolerantsus – tundlikkuse teravdamine. Habituatsioonile vastupidine protsess, seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes  Füüsiline e. kehaline ravimsõltuvus. Psüühiline e. vaimne sõltuvus. - Psüühiline sõltuvus – vaim vajab ainet et saavutada eufooria - Füüsiline sõltuvus – valust lahti saamiseks, tekib sageli kuid harva areneb välja sõltuvushäire. Keha vajab uimastit aga vaim mitte.  Uimasti kuritarvitamine. - Proovimine - Korduv tarvitamine

Psühholoogia → Psühhomeetria
50 allalaadimist
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

( aktiivne kohanemine) Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Õppimise vormid – 1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle äraõppimises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Harjutamine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. 2. tundlikkuse teravdamine e. sensitisatsioon – on habituatsioonile vastupidine protsess ning seisneb tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 3. klassikaline tingimine autor: Ivan Pavlov – õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel. On seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Kui tingimatu stiimul esineb korduvalt aga koos neuraalse ehk tingitud stiimuliga, tekivad nende vahele seosed ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi

Psühholoogia → Psühholoogia alused
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun